Lissaboni leping: kas juba ajalugu?


Kindlasti mitte. Euroopa Liidu valitsusjuhtide äsjane kogunemine Brüsselis andis küll palju kõneainet seoses Prantsuse-Saksa uue initsiatiiviga täiendada ühenduse aluslepingut, kuid samas ei tähenda see siiski katset avada Pandora laegas. Vähemalt on enamik liikmesriik just sellisel seisukohal.

Tegelikult taandub kogu probleem sellele, kuidas tagada tulevikus eurotsoonile kriiside tingimustes  toimekindlust. Kuna prantslased ja sakslased said Kreeka kriisis kõige enam kõrvetada, siis on nad mõistetavalt huvitatud ka oma koormuse jagamisest. 

Eestil kui konservatiivse eelarvepoliitikaga riigil, kes peagi liitub eurotsooniga, on kindlasti suur huvitatud võimalikke uusi riske maandava süsteemi loomisest. Eelmisel reedel kiitis Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) heaks valitsuse seisukohad seoses eelseisva ülemkoguga, kus muuhulgas oli jutuks ka alusleppe muutmise eeldus. Tõsi, pärast äsjast ülemkogu tuleb ELAK selle küsimuse juurde tagasi juba 8. novembril, et saada täpsemat infot toimunud kohtumisest ning edasistest sammudest.

Teatavasti peab president Herman Van Rompuy detsembri keskpaigas toimuvaks järgmiseks ülemkoguks välja pakkuma võimaluse, kuidas võiks Lissaboni lepet alalise kriisiregulatsioonimehhanismiga täiendada selliselt, et see ei peaks läbima uue ratifitseerimisprotsessi. Olemasoleva leppe alusel on seda võimalik teha siis, kui muudatus ei laienda Euroopa Liidu volitusi. 

Kuid vaatame, millised on konkreetsed ettepanekud. Siis saab ka Eesti parlament kujundada oma hoiakud. Igatahes on kujunenud olukord veenvaks kinnituseks siin blogis juba varem öeldule: Euroopa Liidu aluslepingud on dünaamiliselt arenevad.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave