Võimalikud arengud seoses Gaza juhtumiga


Esmaspäevahommikune verine vahejuhtum Vahemerel, kui Iisraeli kaitsejõudude ebaõnnestunud politseioperatsioonis hukkus 9 inimest, on lisanud pingeid niigi keerulisse Lähis-Ida suheterägastikku. Ühelt poolt tegutsesid Iisraeli kaitsejõud ülemäärast jõudu kasutades, teisalt oli humanitaarsaadetise taga organisatsiooon, millel on tuvastatud sidemeid ka al-Qaedaga.

Minu arvates on täna oluline jälgida vähemalt nelja erinevat arengut. Esiteks on regionaalse julgeoleku seisukohalt äärmiselt tähtis küsimus, kas antud vahejuhtum võib saada sütikuks kolmandale intifadale. Viimase eest on juba mitu korda hoiatatud, kuid siiani on siiski halvimast suudetud hoiduda. Paraku on pinged Gaza sektori ümber pidevalt kasvanud ning Hamasi soovimatus (näiteks Iraani mahitusel) oma terroritegevusest loobuda on hoidnud maakitsust Iisraeli kehtestatud blokaadi all.

Teiseks tähtsaks teguriks on viimase paari aasta jooksul järsult halvenenud suhted Iisraeli ja Türgi vahel. Viimane on olnud Tel Avivile tähtsaim partner moslemiriikide seas, kes alles hiljuti püüdis vahendada suhteid Iisraeli ja Süüria vahel. Laveajuhtumis oli 9 tapetu seas 4 Türgi kodanikku. Ankara kutsus tagasi oma suursaadiku Tel Avivist, Iisrael on soovitanud kiirelt kõigil oma kodanikel lahkuda Türgist ning hetkel on just Türgi Iisraeli vastase ÜRO seisukoha eestvõitleja.

Kolmandaks oluliseks teemaks on mõistagi Iisraeli ja USA suhete tulevik. Esmaspäeval pidi Iisraeli peaminister Netanyahu kohtuma Valges majas president Obamaga, kuid katkestas arusaadatel põhjustel Kanadas olles oma visiidi Põhja-Ameerikasse. Alles mõned nädalad tagasi teatas Iisraeli suursaadik Washingtonis, et kahe riigi vahelised suhted pole kunagi olnud nii jahedad kui praegu. Samas oli just USA see, kes ÜRO julgeolekunõukogus 11 tundi väldanud aruteludes pehmendas Iisraeli-vastast avaldust.

Neljandaks pole siiski väheoluline, millist rolli mängib piirkonna pingete leevendamises vahetu naaber - Euroopa Liit. Viimane on olnud üks suurimaid Palestiina omavalitsuse toetajaid (umbes 300 miljonit eurot aastas), kuid paraku on tulemused siiski äärmiselt kesised. Nagu viimane sündmus näitas, on Euroopa äärmusvasakpoolsed poliitilised jõud valmis osalema küllaltki kahtlase väärtusega operatsioonides.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave