Marko Mihkelsoni blogi

Mida lähemale sügisele, seda suurema tähelepanu omandab küsimus meie järgmisest esindajast Euroopa Komisjonis. Tõsi, kui täpne olla, siis jutt pole mitte esindajast, vaid Eesti poolt nimetatud volinikust Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus. Meie mitmed meediaväljaanded on juba mõnda aega püüdnud mõistatada, kuidas ja mil moel Eesti poolt nimetatud volinik ametisse saab. Tänaseks on teada, et suure tõenäosusega võiks uus komisjoni koosseis kokku tulle pärast 1. novembrit. See aga tähendab, et Eestil on veidi aega oma otsuse tegemiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena näeksin eelolevat protsessi sellisena. Esiteks peaks see olema läbipaistev ja kõigile arusaadav. Seda sellepärast, et tegemist ei ole valimise ja seeläbi vahetu poliitilise vastutuse võtmisega, vaid Eestile kõrgeima rahvusvahelise ametikoha täitmisega. Nagu 2004. aastal nii ka nüüd määrab uue voliniku valitsus. See on üldine tava Euroopas. Seetõttu on väga tõenäoline, et Eesti volinik tuleb kas Reformi...

Hommikuses Kuku raadio intervjuus rääkisime sellest, kuidas on viimasel ajal muutunud Venemaa kuvand maailmas. Jutu ajendiks oli Pew uuringukeskuse järjekordne ülevaade globaalsetest kuvanditrendidest. Samas oleks väga huvitav hoopiski teada seda, kuidas on näiteks meie enda tuntus kasvõi Euroopas viimasel viiel aastal muutunud või et mille järgi üldse Eestit teatakse? Euroopa Komisjon võiks minu arvates läbi viia vastava uuringu, kus võiksid peegelduda kõigi liikmesmaade kuvandid. Mida selline uuring meile annaks? Kindlasti aitaks see näidata, milline on meist loodud laiem meediapilt ning millised teemad on meie kohta rahvusvaheliselt kõige enam jälje jätnud. Võiksime ehk teada saada, kui palju Eestit üldse tuntakse, kui palju peetakse meid huvitavaks turismisihtkohaks, milline võiks olla meie atraktiivsus ettevõtjatele, millised on meie kuvandi pahupooled ja nii edasi. Arvestades seda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on käsutada kümneid miljoneid kroone Eesti tutvustamiseks (...

Euroopa Liidu välisministrid otsustasid eile ettearvatult pikendada vaatlusmissiooni Georgias kuni järgmise aasta septembrini. See on kindlasti väga oluline sõnum, sest pärast ÜRO ja OSCE missioonide lõppu on Euroopa Liit ainus kohapeal olukorda monitooriv rahvusvaheline missioon. Samas on selge, et vaatlusmissiooni tänane staatus ja vahendid tagavad olukorra jälgimiseks vaid kõige minimaalsemad võimalused. Seepärast on väga oluline, et sügisel peetava uue arutelu käigus võtaksid Euroopa Liidu välisministrid otsustada nii USA kui Türgi kaasamise missiooni, aga ka missiooni enda tehnilise varustuse täiustamise. Eile ei leidnud liikmesmaad kahjuks üksmeelt kolmandate osapoolt kaasamises. Kõlasid koguni arvamused, et Türgi ja USA osalus võiks provotseerida uusi intsidente. Nii väitis näiteks Prantsusmaa välisminister Kouchner. Eesti, Leedu, Soome, Suurbritannia ja Poola seevastu olid arvamusel, et missioon peaks täienema ka USA ja Türgi osalusel. Venemaa avaldas koheselt vastuseisu USA võ...

Briti välisminister David Miliband pidas täna hea kõne NATO peakorteris Afganistani teemadel. Ta tõi selles välja kolm peamist poliitilist eesmärki või strateegilist pealiini, millises suunas NATO missioon Afganistanis peaks edasi kulgema. Mulle tundub, et kõik kolm küsimust on väga aktuaalsed ning võivad edu korral anda ka mingeid tulemusi Afganistanis elementaarselt toimiva riigikorralduse loomisel. Esiteks rääkis Miliband ühiskonna reintegratsioonist ning leppimisest seal, kus see võimalik. Teiseks poliitilise strateegia suunaks on kogu Afganistani elanikkond, kes vajab kinnitust, et NATO jääb riiki kuni selle iseseiva ja ohtudeta toimimise tagamiseni. Ja seda nii tsiviil- kui julgeolekualaste ülesannete mõttes. Kolmandaks strateegiliseks nurgakiviks on Milibandi arvateson regionaalne poliitika, mis peaks naabrites (eeskätt Pakistan ja Iraan) tekitama Afganistani suhtes suuremat lugupidamist. Kuid eriti tahaksin ma Milibandi kiita viidete eest, mida ta tegi seoses Eesti tsiviil- ja...

Vene telekanal RTR näitas oma õhtuses uudistesaates oodatult üdini propagandistlikku Eesti-vastast uudisnuppu täna Sinimägedes toimunud mälestusürituselt. See oli järjekordne annus vihkamist ning "ajaloo võltsimise" vastu võitlemist oma "tuntud headuses". Kui võtta tavavenelase kontekst, kes jälgib seda uudist kusagilt Venemaa väikelinnast, siis jääb Eestist küll mulje, et ainukesteks oma riigi patriootideks on Mark Sirõk ja temasugused. Ülejäänud (ehk siis tegelikult kogu eesti ühiskond) on fašistid, kes "vihkavad Venemaad ning püüavad taaselustada natsismi". Loomulikult oli Vene välisministeerium pühapäevale vaatamata kiirelt teinud pressiteate, milles taunis Sinimägede üritust ning hurjutas Euroopa Liidu kallal sellega, et talub oma liikmesriigis sellist "natsimeelsust". Tegelikult oli see ja ka üldse Venemaa kesktelevisiooni uudissaated päris tänuväärne materjal nendele, kes püüavad aru saada Moskva välispoliitilistest hoiakutest. Vist ei läh...

Alates sellest nädalast on Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tegemised jälgitavad ka Facebookis ja Twitteris . Eesti e-riigi maine vajab ju pidevalt turgutamist, mistõttu oleks hää, kui interneti moodsa peatänavaga ühineksid ka teised meie avalikus ruumis toimivad asutused. Kiitusega võib öelda, et välisministeerium, mitmed meie saatkonnad ja erakonnad on meist ette jõudnud. Tublid! Aga president, peaminister, õiguskantsler, ministeeriumid, ka Riigikogu tervikuna? Pressiesindajad võiksid ju selle väga efektiivse infolevitamisvahendi jõudsalt kasutusele võtta. Asi ei maksa midagi, efekt aga missugune. Eriti hää on see ju kulude kokkuhoidmise tingimustes. Kui USA presidendil või sealsel riigidepartemangul sobib nendes meediaruumides toimida, siis oleks Eestiski ju viimane aeg rongile hüpata!

Mida lähemale Lissaboni leppe jõustumisele, seda enam on hakatud spekuleerima Euroopa Liidu kahe kõrge ametikoha täitmise üle. Nii Euroopa Liidu presidendi kui ühenduse "välisministri" kohale on pakutud juba terve rida nimesid. Loomulikult on täna veel veidi vara teha ennatlikke järeldusi ühe või teise persooni võimalustest. Silmas tuleb pidada muidugi seda, et Euroopa tippjuhtide kohad määratakse mitte otseste valimiste, vaid poliitilise kombinatoorika põhjal. Kuigi Euroopa Parlamendi valimised andsid üldise jõudude vahekorra, jätab see siiski poliitilise vastutuse küsimuse hägusaks. Viimane on ka kindlasti üks põhjus, miks Euroopa kodanike usaldus Brüsseli vastu nii madal on. Kui võtta neli pluss üks kohta (Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi eesistuja, Euroopa Liidu president, välisminister ja lisaks NATO peasekretär), siis kolm nendest on täidetud. Kolmest kaks esindavad konservatiive (kes teatavasti võitsid Euroopa valimised) ning kaks väiksemaid riike. Olema...

Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Andrei Nesterenko tegi eile kõigiti mõistliku avalduse , kui ta nimetas fondi "Venelased" ideed "venelase kaardi" väljaandmisest Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis ja Balti riikides provokatsiooniks. Tuletan meelde, et 9. juulil teatas ühiskondliku f ondi "Venelased" juht Leonid Šeršnjov Moskvas, et vaatamata välisministeeriumi ükskõiksusele alustatakse " venelase kaartide " jagamist endise Nõukogude Liidu territooriumil. Kaardi võib taotleda igaüks, kes tunneb lähedust Venemaale ning vene ideele ja on valmis võtma seeläbi ka kohustusi. Vastuteenena lubati mitmekordset tasuta viisat Venemaale, töö- ja õppimisvõimalusi, ajateenimist ja muud Venemaal. Esimene kaart väljastati postuumselt kirjanik Nikolai Gogolile. Ilmselt püüti seega näidata ukraina ja vene rahva ühtsust. Kui lugeda fondi materjale, siis kogu projekt on kantud ...

Esmaspäeval Austraalia amatöörastronoomi poolt avastatud väidetav komeedi ja Jupiteri kokkupõrkejälg pani mind kõige enam mõtlema Maa suhtelisele tühisusele. See valge täpp seal pildil (foto: NASA) on ei rohkem ega vähem kui Maa suurune. Gaasihiiglase Jupiteri suurus võrreldes Maaga on mõistagi hästi teada. Jupiter on kaks ja pool korda suurem kui kõik teised Päikesesüsteemi planeedid kokku. Seepärast ongi see "täpp" Jupiteril ikka väga kõnekas. Kasvõi hetkekski paneb see mõtlema, kui tühised on universumi kontekstis need mured, millega meie siin Maal iga päev kokku puutume. Üks kosmoses ringlev kamaks võib kiirelt kõik olematuks muuta.

Inimtegevuseks vajalikud ressursid on läbi aegade olnud väiksemate ja suuremate konfliktide üheks ajendiks. 21. sajand pole siin mingiks erandiks. Paljud tänased konfliktid omavad kokkupuudet eeskätt kontrolliga energiaressursside üle. Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia aastani 2020 ütleb näiteks otse, et energiajulgeolek võib viia eriti Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias konfliktide puhkemiseni. Suuri vaidlusi võib tekitada ka kliimamõjutuste tõttu avaneva Arktika ressursside jaotus. Kuid energiaressursid pole kaugeltki ainsad võimalikud konfliktitekitajad. Üha enam on probleeme loomas kontroll vee või täpsemini magevee ressursside üle. Eriti terav on see probleem juba täna kogu laiemas Lähis-Idas. Üks viimaseid vastavasisulisi analüüse annab väga huvitava ja detailse ülevaate veeprobleemidest kahe tuumariigi - India ja Pakistani suhetes. Nagu nähtub, algasid kaasaegsed veevaidlused juba enam kui poolsada aastat tagasi (vaata Indus Water Treaty , 1960). Tänaseks on aga olukord j...

USA president Barack Obama on nautinud viimastel kuudel tõelise superstaari staatust. Veel poolteist aastat tagasi ei teadnud temast maailmas tõsiselt keegi. Täna on mõned emotsionaalsed kommentaatorid teda võrrelnud rokitähe staatusega, kellel on miljoneid fänne üle maailma. Kuid Obama pole rokitäht. Demokraatliku riigi presidendina ei saa ta olla jäägitult positiivne figuur. Normaalselt toimiva vaba ühiskonna aluseks on arvamuste paljusus. Üks asi on vähese vastutusega deklaratiivses kampaaniamelus ning kirutud presidendi järel särada, teine aga reaalselt kokku puutuda konkreetsete probleemide lahendamisega. Nii ongi reaalne maailm seisu korrigeerimas. Viimased küsitlused näitavad, et Obama jäägitu populaarsus hakkab tasapisi hõrenema. Esimest korda oma presidendiks oleku ajal on rahva toetus langenud alla 60 protsendi (mis on siiski endiselt kõrge). Eriti on USAs praegu teemaks tervishoiureform, mis on leidnud Kongressis tugevat vastuseisu. Ainuüksi sellised rasked teemad kui majan...

Eestil pole kindlasti miskit selle vastu, kui Euroopa Liit saaks Islandi näol omale uue liikme. See samm tugevdaks kahtlemata Põhjala riikide positsioone Euroopa Liidus ning paneks ehk Norragi ühel hetkel taas liitumise peale mõtlema. Islandi parlamendi tänane otsus toetada liitumisavalduse esitamist Euroopa Liidule avab täiesti uue arengu ühenduse võimalikus laienemissuunas. Loomulikult ei tähenda parlamendi otsus veel iseenesest liitumise teokssaamist. Esiteks peab Euroopa Liit oma arvamuse esitama. Laienemisvoliniku Olli Rehni ning liikmesriikide varasemad vihjed on Islandile pigem positiivsed. Samas on päris selge, et võimalike liitumiskõneluste peamiseks küsimuseks kujuneks kalandustemaatika. Ja see ei pruugi anda kuigi kiireid tulemusi. Isegi kui Island suudaks liitumiskõnelused läbida rekordkiirusel, pole veel kindel islandlaste endi seisukoht. Hetkel on see peaaegu pooleks. Nii pole referendumi tulemust võimalik täna ennustada. Ka parlamendis sai otsus vaid viiehäälelise enamu...

Natalja Estemirova (foto: Reuters) oli väga julge naine. Kui mina temaga viimati 2006. aastal Groznõis kohtusin, jättis ta mulje kartmatust ja missioonitundelisest inimesest. Mõneti tundus tema töö inimeste õiguste kaitsmisel juba siis võimatu missioonina või anomaaliana, sest tema koduvabariigis valitsev olukord välistas tegelikult sellise tegevsue. Meie kohtumine leidis aset ajal, mil tema väga hea sõbra Anna Politkovskaja mõrvast Moskvas oli möödunud napilt kuu aega. Nüüd on ka Estemirova lahkunud. Lahkunud viisil, mis šokeerib kõiki, kes peavad vähegi tähtsaks inimväärikust ning meie kõigi õigust elule. Kahjuks on tõsine kartus, et see mõrv jääb sama moodi lahendamata, nii nagu mitmed varasemad tapetud Venemaa tänaste võimude kritiseerijad. President Medvedev andis korralduse välja selgitada tapjad ning tuua süüdlased kohtupinki. Igati tervitatav avaldus. Sama kuulutas ka Ramzan Kadõrov, Tšetšeenia hirmuvalitsejast president. Kahjuks ei veena need avaldused, et Estemirova tapmine j...

Kolmapäeva pärastlõunal pidas USA välisminister Hillary Clinton välispoliitilise kõne Washingtonis Välissuhete Nõukogus. Kõne teksti lugema asudes püüdsin tabada, mis on hetkel Foggy Bottomi töölaual esireas. Alljärgnevalt siis mõned rõhuasetused ning järeldused Clintoni kõnest. "President Obama has led us to think outside the usual boundaries. He has launched a new era of engagement based on common interest, shared values and mutual respect." "Liberty, democracy, justice and opportunity underline our priorities." "No nation can meet these challenges alone, no challenge can be met without America." "We will not hesitate to defend our friends, our interests, and above all, our people vigorously and when necessary with the world's strongest military." "Smart power translates into specific policy approaches in five areas. First, we intend to update and create vehicles for cooperation with our partners; second, we will pursue pr...

Argo Ideon on tänases Postimehes teinud lühikese ülevaate ühest väga "värvikast" vestlusringist Komsomolskaja Pravda veergudel. Arusaadavalt on see tekitanud suure arvamustelaviini ning lisanud kuhjaga emotsionaalset laengut niigi tundlikusse teemasse. Loo peakangelane Mihhail Deljagin on tuntud kui Moskvas tegutsev ning mitmelegi sealsele poliitikule nõu andnud majandusanalüütik. Olen temaga mõnel korral kohtunud ning siis on ta jätnud küllaltki aruka tegelase mulje. Nüüd aga kordab temagi - Nõukogude Liidu "pärlist" Eestist on äkitselt saanud fašistlik riik, mis on teel 1930ndatest aastatest tuntud tupikusse. Ainus viis suhteid Venemaaga parandada, oleks loobumine fašismist, nendib Deljagin. Nagu ikka, vajavad sellised väljaütlemised tõlkeabi. Loomulikult pole küsimus keeles, vaid ikka meeles. Ehk siis teisiti - mis on deljaginite meelest "Eesti fašism" ning kuidas ja kas sellest saab vabaneda? Deljagin pole sugugi esimene, kes on levitamas teooriat -...

Täna Euroopa Parlamendi presidendiks valitud konservatiiv Jerzy Buzek avab uue ajastu kontindendi poliitilisel kaardil. See ei tähenda mitte üksnes Poola mõjuvõimu tõusu Euroopas, vaid sisuliselt avab võimalused ka teistele Ida- ja Kesk-Eruoopa riikidele. Buzeki pretsedent tähendab seda, et ka Eesti poliitikud või diplomaadid võiksid tulevikus tõusta rahvusvaheliste organisatsioonide juhtivpositsioonidele. See eeldab muidugi nii järjekindlat tööd kui paljude asjaolude kokkusattumist, kuid alates tänasest ei saa seda enam poliitilise geograafia pärast välistada. Tunne Kelam (pildil koos Jerzy Buzeki ja Elmar Broekiga) on Euroopa Rahvapartei fraktsioonis kenasti tõestanud, et ka väheste jõududega on võimalik palju korda saata.

Siinmail hästi tuntud natsiküti Efraim Zuroffi tänast arvamuslugu The Jerusalem Postis ei saa kuidagi teisit nimetada, kui Holokausti kompromiteerimiseks ning katseks lahterdada inimsusevastaseid kuritegusid. Zuroff süüdistab otsesõnu Balti riike kommunismi ja natsismi kuritegude võrdsustamise kampaania algatamises ning seeläbi justkui Holokausti "unikaalse staatuse" kõrvaldamises. Ta kutsub üles võitlema selle vastu, meenutades samas kahtlaselt lähedalt ühe teise "ajaloo võltsimise vastase kampaania" mõtteid. Zuroff süüdistab Balti riike "loiduses" tegeleda natsikuritegude väljaselgitamise ning süüdlaste karistamisega. Tema meelest on Eesti ja teised riigid tõstnud kommunismi kuritegude teema esile üksnes oma süü puhtakspesemiseks. See on sulaselge ja pahatahtlik vale. Selline ebasiiras lähenemine viitab minu arvates väga tõsisele probleemile. Esiteks teeb Zuroff sarnaste sõnavõttudega tõsist kahju Holokausti tähendusele. Ühtegi inimsusevastast kuritegu ...

Tänast päeva võib julgelt nimetada oluliseks tähiseks Euroopa Liidu energiajulgeoleku ning varustuskindluse kasvatamisel. Ankaras sõlmitav riikidevaheline (Austria, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi) kokkulepe Nabucco gaasijuhtme ehitamiseks on suur samm edasi Euroopa energiatarnete Lõunakoridori väljaehitamiseks. Kuigi enam kui 3000 kilomeetri pikkuse torujuhtme tegelik valmimine ei saa teoks enne viit aastat, muudab just tänane kokkulepe tuntavalt regiooni geostrateegilist pilti. Tooksin vaid mõned vihjed võimalikele edasistele arengutele. 1. Tänase leppega kasvab oluliselt Türgi niigi arvestatav roll energiasillana Euroopa ning Kaspia mere ja Lähis-Ida piirkonna vahel. Ankara positiivne meelemuutus viimastel nädalatel seoses Nabuccoga võib omakorda mõju avaldada käimasolevatele Türgi liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga. 2. Nabucco tegelik väljaehitamine eeldab ühtlasi Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika olulist aktiviseerimist kogu regioonis, eriti Lõuna-Kaukaasias ja Kes...

Kõik märgid näitavad, et kauaräägitud ja plaanitud Nabucco torujuhe, mis toob Kaspia mere piirkonna gaasi Euroopasse, võib tõepoolest tegelikkuseks saada. 13. juulil ehk siis ülehomme kirjutavad Austria, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi alla valitsustevahelisele kokkuleppele, mis annab 8 miljardit eurot maksvale projektile tugeva starditõuke. Kui kõik läheb kavade kohaselt, hakkab Nabucco tööle 2014. aastal. Tegelikult tuli aga põhiuudis reedel hoopiski Turkmenistanist. Selle gaasirikka riigiga on viimasel ajal Lääne suhted oluliselt soojenenud. Samas on jällegi Gazpromi ja Venemaa läbisaamine Ashabadi uue juhtkonnaga märgatavalt jahenenud. Pärast Venemaale suunduva gaasijuhtme kahtlasevõitu plahvatust aprillis on Turkmenistan kaotamas iga kuu hinnanguliselt 1 miljard dollarit. Alles hiljuti kuulsin Tallinnat külastanud ühe Lääne suurriigi energiaekspertidelt, kuidas on viimasel ajal muutunud Turkmenistani suhtumine koostöö laiendamisse Euroopaga. Nüüd sai see ka reaalse kinnituse...

Kui ma mõned nädalad tagasi Tallinnas kohtusin Briti kolleegidega, poleks uskunud, et nende lõppjäreldused Venemaa ja NATO suhetest tulevad sedavõrd jõulised ning otsekoheselt tõetruud pilti peegeldavad. Briti parlamendi alamkoja kaitsekomitee raport "Venemaa: uus vastasseis?" on igati väärt lugemist. See annab hea ettekujutuse sellest, kuidas NATO ühe mõjukama liikmesriigi parlamendisaadikud hindavad tänast olukorda lääneriikide ja Venemaa suhetes. Eriti soovitan seda lugeda nendel, kes Eestis agaralt kõiki "russofoobideks" sõimavad. Kaitsekomitee esimehe James Arbuthnoti sõnad on ehk parimaks kokkuvõtteks raportist: " The Government should adopt a hard-headed approach to engagement with Russia, based on the reality of Russia's foreign policy rather than abstract and misleading notions of shared values. " Kogu selle loo juures on mulle eriti tundlik küsimus: millal jõuab Riigikogu nii kaugele, et suudab regulaarselt kokku panna sedasorti raporteid? O...

Vaevalt kolm kuud tagasi teatas Moskva, et nüüdseks on sõda Tšetšeenias lõppenud. See polnud kaugeltki esimene kord, kui föderaaltasand sellise avaldusega esines. Juba 1996. aasta mais andis toonane president Boriss Jeltsin välkvisiidil Groznõisse soomukil allkirja korraldusele lõpetada sõjategevus. Mis järgnes, on kõigile teada. Paraku on lood samad ka nüüd. Mingist sõjategevuse lõpust või olukorra rahunemisest pole märkigi. Tegelikult on viimase kolme kuuga julgeolekuolukord kogu Põhja-Kaukaasias muutunud oluliselt hapramaks. Teated kokkupõrgetest ning inimohvritest on igapäevased. Kui veel aastat paar tagasi tundus, et Venemaa föderaalvõimud on Ramzan Kadõrovi näol leidnud lahenduse olukorra kontrollimiseks Tšetšeenias, siis nüüd ollakse taas lõhkise küna ees. Valitud poliitika pole andnud soovitud tulemusi. Kaukaasia emiraadi eest ning Vene ülemvõimu vastu võitlevate islamistide liider Dokka Umarov kinnitas äsjases intervjuus , et nende juurde on viimastel kuudel jõudsalt kasvanud ...

Kas kahe päevaga on võimalik tajuda, mis Venemaal tegelikult toimub? President Obama visiit Moskvasse lõpeb homme hommikul, kuid kõik kohtumised (fotol tänane kohtumine Mihhail Gorbatshjoviga, whitehouse.gov) on juba peetud. Ma usun, et USA riigipea ning tema meeskond said selle lühikese ajaga parima läbivaate Venemaast, mis nii kiirelt võimalik saada. Iseasi on küsimus, mis selle teadmisega nüüd pihta hakatakse. Kui president Medvedev ja peaminister Putin andsid ettekujutuse Kremli ametlikust liinist ning mõlema personaalsest "keemiast", siis kohtumisel Vene opositsioonitegelastega (sealhulgas Boriss Nemtsov, Vladimir Rõzhkov, Garri Kasparov, Gennadi Zjuganov) ei jäänud rääkimata ka riigi kõige valusamad probleemid. Kuigi Obama kuulutas tänagi , et Venemaal ja USAl on ühised huvid, siis ilma teatud ühisosata väärtuste vallas ei kesta need huvid (ükskõik kui kasutoovad) kuigi kaua. Täpsemini öeldes pole võimalik Külma sõja järgset usaldust kasvatada ilma kasvõi osaliseltki ka...

USA presidendi Barack Obama esimene visiidipäev Moskvas (foto: whitehouse.gov) lõi õrna pinnase suhete soojendamiseks Venemaaga. Nagu eeldada võiski, teatasid presidendid täna tuumarelvastuse vähendamise raamotsusest (lõplik lepe tuleb sõlmida enne 5. detsembrit) ning militaarkoostöö osalisest taastamisest. Viimase puhul on huvi keskmes Afganistan. Ühisel pressikonverentsil teatas Obama kokkuleppest, mille põhjal luuakse kahepoolne komisjon erinevaid valdkondi (alates tuumakoostööst kodanikuühiskonna teemadeni) puudutavate küsimuste arutamiseks. Kuigi suuresti meenutab see 1990ndatel aastatel toiminud Gore-Tshernomõrdini komisjoni töövormi, on see siiski mõningane edasiminek usalduse taastamise suunas. Presidentide esinemine jättis mulje, et pooled on huvitatud suhete edendamisest ning on valmis selle nimel ka vastutulekuid tegema. President Obama andis siiski mõista, et Georgia territoriaalne terviklikkus ning raketikilbi teema ei saa olla kompromisside sisuks. Kuidas tuumarelvastu...

Laulupeo melu siin Eestis ja iseseisvuspäeva pidustused USAs ei hajuta siiski täielikult rahvusvahelise elu sõlmuudiseid. Üheks nendest on kindlasti esmaspäeval algav president Barack Obama kahepäevane visiit Moskvasse. Sellest sündmusest on juba ette palju räägitud. Seisukohad on vastakad. Kohtumise peategelased ise on ühest küljest lootmas reset -nupu toimimist, teisalt kõlavad jällegi vastastikku kerged ribilöögid. Obama kohtumised president Medvedevi ja peaminister Putiniga mingit põhimõttelist murrangut kaasa ei too. Tõsi, majanduskriis võib olla pisukeseks kaasaaitajaks poolte lähenemisele ning seeläbi üksikutes küsimustes taktikaliste kokkulepete saavutamisele. Seda võib oodata mõningates sõjalise koostöö küsimustes. Olgu see siis START leppe uuendamine või näiteks Afganistani ja Põhja-Korea teema. Samas pole vähimatki alust arvata, et Obama ja Medvedev jõuaksid suhetes mingile uuele tasandile. Pigem on õigus nendel analüütikutel (eriti Venemaal), kes hindavad kohtumise iseloomu...

Just sellisel teemal võttis BBC venekeelsete saadete Londoni stuudio täna õhtul ette pooletunnise diskussiooni otse-eetris, kus lisaks siinkirjutajale osalesid ka Riigiduuma saadik Aleksandr Kozlovski ning tuntud kirjanik Viktor Suvorov. Ajendi saateks andis OSCE Parlamentaarse Assamblee poolt Vilniuses vastuvõetud resolutsioon , milles kutsutakse liikmesriike üles 23. augustit kuulutama natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäevaks. Sellega kinnitati Euroopa Parlamendi varasemat otsust. Saate tarbeks oli tehtud tänavaintervjuusid Venemaalt ning sai ka saatesse helistada. Inimeste arvamused olid erinevad. Kolmest saatekülalisest jäi Kozlovski oma arvamuses üksi. OSCE assamblee Vene delegatsiooni juhina nimetas ta kogu teemat Vene-vastaseks tegevuseks ning mainis, et ilma ohvriteta poleks Stalin ka sõda võitnud. Kogu selle loo peamiseks sõnumiks on minu arvates siiski diskussiooni olemasolu ning kommunismi kuritegude jätkuv teadvustamine. Mida enam see teema leiab läbivaidlemist, sed...

Esimesed tunnid Rootsi eesistumist Euroopa Liidus on praeguseks juba möödas. Eelolev poolaasta tuleb meie läänenaabritele kindlasti väga tihe ja pingeline, sest ainuüksi tänaseks teada üritused ning kavandatud teemad on muljetavaldavad. Puudutagu see siis Lissaboni leppe loodetava jõustumisega seonduvat (eeskätt uus Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament), detsembris Kopenhaagenis toimuvat kliimakonverentsi või väga aktuaalseid majanduse elavdamise küsimusi - need on vaid mõned proovikivid. Rääkimata siis "plaanivälistest" rahvusvahelistest sündmustest, mis võivad siia lisanduda. Eesti hoiab headele naabritele igal juhul pöialt, sest rootslaste ülemvõimu ajal peaksid silutud saama ka mitmed meile olulised küsimused. Eeskätt pean silmas Läänemere strateegia ellurakendamist ning idapartnerluse edasiarendamist. Mõlemad on olulised regionaalse arengu ja stabiilsuse seisukohalt. Olen ise eeloleval pühapäeval ja esmaspäeval Stockholmis, et juba lähemalt kuulda eesistujatelt endilt ...