Obama julged avangud, kas jätku jagub?

USA presidendi Barack Obama esimesed nädalad on olnud täis aktiivsust nii sise- kui välispoliitikas. Majanduskriis ei lase mõistagi oodata, kuid lisaks kodustele muredele on Obama võtnud ette julged avangud paljudes rahvusvahelistes küsimustes.

Üks viimastest jõulistest avangutest oli tema tänane pöördumine Iraani avalikkuse poole suhete silumiseks diplomaatliste sammude kaudu. See on põhimõtteline seljapööre Bushi retoorikale, kus Iraan oli tembeldatud kurjusetelje riigiks.

Varem on Obama administratsioon vajutanud reset-nuppu suhetes Venemaaga, tugevdanud Hiinaga majandussidemeid, suurendanud vägesid Afganistanis, teatanud Iraagist lahkumisest, hoiatanud Põhja-Koread ja nii edasi.

Rahvusvahelisi algatusi ning aktiivsust on Obama kahel esimesel kuul olnud rohkem kui seda keegi oleks ette ennustanud. Eriti veel ajal, kui kodused majandusmured eeldavad tõsist tähelepanu.

Nii ongi USA avalikus arvamuses tekkimas kahtlus, kas Obama pole mitte võtnud ette liiga suure tüki ning kas tal ikka jagub piisavalt aega ja energiat majanduskriisi väljakutsetega tegelemiseks.

Valge maja rahvusvahelised algatused on suuresti kantud soovist tõmmata selge veelahe Bushi ajastuga. See paistab kõikidest sammudest välja. Samas on hetkel veel raske hinnata, kui palju on selle kõige taga suurt strateegiat, kui palju aga lihtsalt taktikalist kuvandimuutust.

Eesti seisukohast on kahtlemata positiivne USA administratsiooni soov leida teravatele küsimustele lahendusi aktiivseid diplomaatilisi jõupingutusi ning multilateraalset koostööd kasutades.

Samas tuleb silmas pidada, et liigne soov "läbimurret" saavutada võib viia mõningatest põhimõtetest taganemiseni. Kahjuks võib nii kannatada saada vaba maailma väärtuspõhimõtted, mis on eriti olulised just Eesti-sugustele väikeriikidele.

Kommentaarid

Sandor Elias ütles …
Mulle tundub, et Obama meeskond üritab palli kogu aeg Iraani kätte visata, et näha, milliseid samme sealtpoolt tuleb.Õigemini viia asi nii kaugele, et nad astuvad mõnegi sammu.Iraan pannakse ju ka teatud mõttes naljakasse ja harjumatusse olukorda.. Kogu aeg on olnud "mugav" USA-ga vastastikku üksteist süüdistada, nüüd järsku koheldakse neid palju leebemalt. See võib isegi taktikaliselt Ühendriikidele kasu tuua. Kuigi jah, Iraani senist retoorikat vaadates on lootus nõrgapoolne..
Marko Mihkelson ütles …
Sandor: täitsa nõus. Eks lisaks on väike tegur ka suvised presidendivalimised Iraanis. Samas ei maksa unustada, et Washington püüab suhteid taastada ka Süüriaga, kes on olnud Teherani lähedasemaid liitlasi.
Marko Mihkelson ütles …
http://www.voanews.com/english/2009-03-21-voa6.cfm
Sandor Elias ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Sandor Elias ütles …
Eks Khamenei retoorika oli ette teada, aga Iraani liberaalsema suuna esindajad on küll kehva käigu teinud. Khatami oleks ainukese tõelise reformaatorina Ahmadineijadile konkurentsi pakkunud, aga nüüd ta loobus kandideerimast. See tähendab, et Ahmadineijadil on nii ajatolla toetus kui ka suurem võimalus enim hääli koguda. Eemalt vaadates tundub küll väga totter käik
Anonüümne ütles …
Obama pakub välja rääkimise võimaluse. Kui pakkumine vastu võetakse, hästi, kui ei, saab alati õelda, et meie pakkusime võimaluse, aga teine pool ei tahtnud

Tasub veel lisada, et ka Kuuba puhul on kaalumisel sanktsioonide pehmendamised, raketikilbi puhul ollakse nõus selle vajalikkust/koostööd arutama.

Võib vabalt kihla vedada, et ei Khomeinile ega Castrole väljapakutud rääkimise võimalus eriti ei meeldi - märksa lihtsam oli osutada USAle kui kõigis asjades süüdi olevale.

Läbirääkimiste tagasilükkamine aga näitab, et tegelt Khomeini/Castro/kes iganes tegelt ise ei soovi mingeid muutusi.

Salasilm.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?