Tänased fotod Narva jõelt

Narva-Jõesuu kordoni miljonivaate taustal koos Kirde Piirivalvepiirkonna ülema Aimar Kössi ja kordoni ülema Aivar Kivastikuga.

Esiplaanil meie piirivalve esimene kaater, mis on saadud kingitusena Rootsist. Taamal saja meetri kaugusel on juba Venemaa.

Narva jõe paremkallas. Roheline piirivalvetorn kuulub Venemaale.

Täna pärastlõunal käisid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Narva sillal Euroopa Liidu välispiiriga tutvumas. Vasakult: Narva maanteepiiripunkti ülema asetäitja Antti Eensalu, Aleksei Lotman, Jüri Tamm, siinkirjutaja, Kirde Piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss, Evelyn Sepp ja Enn Eesmaa.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Venemaa suurim julgeolekuoht ilmutas ennast taas

Tänahommikused ohvriterohked pommiplahvatused Moskva olulisimal metrooliinil kinnitavad kahjuks juba varasemat teadmist, et riigi sisemise julgeoleku suurim oht peitub keskvõimu saamatus tegevuses Põhja-Kaukaasias. Ma nimetaksin seda Tšetšeenia lõksuks, kuhu esimesena astus juba 1994. aastal toonane Venemaa  president Boriss Jeltsin. Alates sellest ajast on Venemaa keskvõim, eriti aga Vladimir Putin, püüdnud Tětšeenias ja laiemalt Põhja-Kaukaasias toimuvat kasutada oma võimumängudes. Kahjuks on Kremli ja Venemaa eriteenistuste tegevus aastatega mitte rahustanud piirkonnas toimuvat ja taandanud sealt lähtuvat ohtu, vaid pigem vastupidi. Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Põhja-Kaukaasias toimunud rünnakutes enam kui 700 inimest. Kaukaasia Emiraati taotlevate islamivõitlejate mobiilusu ja arvukus on eriti viimasel paaril aastal märgatavalt kasvanud. Moskva metrooplahvatused on ilmselt viiteks Põhja-Kaukaasias pingestunud olukorrale. Alles hiljuti kuulutas islamivõitlejate juht Dok...
Lisateave

Kahjuks pole midagi muutunud

Kujutis
Eelmisel nädalavahetusel Sotšis toimunud " Valdai klubi " kohtumise tarbeks valmistas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kaks interaktiivset kaarti seoses Venemaa territooriumi ajaloolise muutumisega.  Nendel on näidatud sajandite lõikes Moskva ekspansioonipoliitika kujunemist ja laienemist kuni tänase päevani välja.  Mõistagi on meile huvitav jälgida, kuidas on käsitletud Eesti "liitmine ja lahutamine" endise impeeriumiga. Nagu näete sellelt kaardilt , siis Eesti iseseisvumist peetakse territooriumi "kaotuseks" ning 1939. aastat (!!!) aga territooriumi tagasivõitmiseks. 1991. aastal aga tekkis "uus" Eesti riik. Selline on siis riigiagentuuri ametlik käsitlus. Minu arvates vajab see väga selgelt meie välisministeeriumi tähelepanu ning vastaval tasemel ka reageerimist.  Kahjuks näitavad need kaardid (teine kaart räägib suhetest naabritega), et Venemaa ametlikus käsitluses on ekspansionismi mõõde jätkuvalt väga tugev, mis ei luba adekv...
Lisateave

Playboy kaanetüdruk ja Eesti välispoliitika

Kujutis
Ma pole küll nädalalehe The Baltic Times pidev lugeja, kuid teinekord, eriti lendudel, satub see ikka silme ette. Tegemist on ühe vähese, kui mitte ainukese ingliskeelse trükiväljaandega, mis kajastab Baltikumis toimuvat. Ma pole kursis, kes on selle väljaande taga täna ning mis on toimetuse juhtliin, kuid eriti viimasel ajal olen märganud toimetuse väga kummalisi valikuid ja ajakirjanduslikult küsitava väärtusega lugude ilmumist. Eilsel tagasilennul Riiast võtsin lugeda BT viimast numbrit (August 20-26, #668). Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: "The Difficult Lessons of Estonia's Foreign Policy", autoriks Tartu ülikooli " political scientist and foreign policy analyst " Anna-Maria Galojan (foto: Playboy repro). Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inim...
Lisateave