Miks Eesti ei toetanud Leedut Brüsselis?

NATO liikmesmaade välisministrite kohtumine Brüsselis andis tulemuse, mida juba mõnda aega tagasi kardeti. USA uue administratsiooni survel alustati Venemaaga suhteid "uuelt lehelt" ehk pöörduti tagasi "tavalise äri" juurde.

Põhjuseid on vähemalt paar, kui mitte rohkem. Esiteks on USAle vajalik taastada suhtlustasand Venemaaga, et luua eeldused relvastuskontrolli ning mitmete teiste küsimuste (Iraani ja Põhja-Korea tuumaprogramm) käsitlemiseks. Teisalt mõistetakse, et Venemaa võib oluliselt mõjutada NATO operatsiooni kulgu Afganistanis.

Kõik see oleks täiesti arusaadav ning isegi hädavajalik, kuid kas seda pole tehtud mitte jällegi mõne teise riigi huvide ja julgeoleku arvelt. Venemaa pole vähimalgi viisil täitnud neid nõudeid, mida NATO pärast Venemaa Gruusia vastast agressiooni esile tõi.

Nüüd räägib ka Eesti välisminister Urmas Paet hoopis sellest, et Venemaale tuleb anda võimalus. Milline võimalus? Kas võimalus oma okupatsiooni Gruusias tugevdada? Või võimalus lääneriike jätkuvalt segadusse ajada ning lõhestada?

Kahju, kuid seegi kord jäi Brüsselis rahvsuvaheliselt kuulmata Eesti välisministri selgem seisukoht. Leedu ja Tšehhi välisministrid olid vähemalt põhimõttekindlad ning esitasid oma argumendid, miks oleks Venemaad vara lasta suure laua taha.

Paeda käitumine on pisut kummaline arvestades tema erakonna hoiakuid. Äsja võttis Reformierakond vastu programmi Euroopa Parlamendi valimisteks, kus öeldakse, et Venemaale ei tuleks teha erandeid.Head oravad, välisminister Paet esindab just nimelt erandite tegemist Venemaale oma käitumise või vähemalt vaikimisega. Ei maksa lubada programmis seda, mida ise pole võimelised täitma.

Kommentaarid

Marko Mihkelson ütles …
Mõttevärskenduseks arvamus Andrei Illarionovilt. Vaadake eriti paari viimast lõiku: http://www.internationalrelations.house.gov/111/ill022509.pdf

Ja teine viide Vene vägedele Abhaasias: http://www.newsru.com/world/06mar2009/49years.html

Populaarsed postitused sellest blogist

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM