Veelkord meie olematust infopoliitikast

Viimaste päevade vaidlused rahvastikuministri otsuse üle tellida ETV asemel saateid PBKlt ning Igor Taro, Eerik-Niiles Krossi ja Hannes Kondi tänased artiklid päevalehtedes viitavad kokku suuresti ühele habemega probleemile - nimelt meie enda kahjuks nõrgavõitu infopoliitikale.

Kohe pärast aprillisündmusi kinnitasid paljud arvamusliidrid kui ühest suust, et Eesti peab globaalses meediamaailmas senisest paremini oma kuvandit kaitsma ning desinformatsioonile vastu seisma. Valitsus pidi infostrateegiale rohkem tähelepanu pöörama ning vastavas suunas ka midagi ära tegema.

Tänaseks näib, et mingit tuntavat muutust või läbimõeldumat strateegiat ei eksisteeri. Parimaks kinnituseks selles ongi minister Palo kummaline otsus. Veel aasta tagasi peeti ühe võimaliku vormilise väljundi all silmas just venekeelsete saadete mahu kasvatamist avalik-õiguslikus televisioonis. Igasugune jutt reitingutest on nüüd pehmelt öeldes viisakas vabandus, mitte aga kinnitus pikaajalise strateegia olemasolust.

Krossi, Taro ja Kondi artiklid on headeks näideteks sellest, kuidas meie naaberriik toimib globaalsel meediaturul. Kusjuures nii edukalt, et mõned Eestigi ajakirjanikud on sellest suurest kampaaniast ära petetud saanud.

Tänases interaktiivses maailmas on informatsioonil, selle kiirusel ning ulatusel kaugelt suurem jõud kui pelgalt valitsuse pressiavaldustel. Me ei peaks siin kindlasti looma illusioone, et meie võimuses oleks suurtes mängudes kaasa lüüa, kuid vähemalt oma huvide kaitsmine peaks olema küll tänasest tunduvalt enam väärtustatud.

Gruusia äsjane kogemus näitab, et rahvusvahelist üldsust on võimalik suhteliselt vähese rahaga ära lollitada. Ikka küsimuses, et kes on süüdi ja kes oli alustaja. Ja seejuures on tegemist esimese järgu meediakeskkondadega, mida on suudetud mõjutada avaldama kahtlaste allikate informatsiooni.

See aga näitab, et paljud "lahingud" riikide välise maine ja julgeoleku üle peetakse täna kitsamalt küberruumis või laiemalt rahvusvahelises meediakeskkonnas. Kui me ei tähtsusta seda kui olulist osa Eesti rahvuslikust julgeolekust, siis pole ka imestada, et jääme pidevalt propagandarünnakutes abitult kaitsepositsioonile.

Täna on näiteks meile väga oluline rahvusvahelise kuvandi seisukohalt, et Eestist ei kujuneks majandusliku äparduja või võimaliku välise rünnakualuse mainet. Eesti majanduse edukus on sõltunud suuresti sellest usaldusest, mida välisinvestorid on meie suhtes omanud. Palju sõltub sõnumitest, mida Eesti kohta täna kirjutatakse. Valitsus pole tsensor, kuid valitsus saab olla oma läbimõeldud infopoliitikaga vähemalt suuremate allhoovuste mõjutaja. Ja seda on meile võimalikult kiiresti vaja.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
max-reva.livejournal.com/


põnevat lugemist.vaata selle moskali sissekannet veel 7 nov kohta lausa pisar tuli härdusest silma!nad hoiavad oma inforinnet ikka üleval.
Anonüümne ütles …
Asi on selles, et Kremli "nägemuste pakett" sisaldab rohkelt maavarasid, ja see ka otsustab. Kui Sarkozy'le õeldakse, et nafta jaoks sa pead aksepteerima ka meie tõlgendusi teatud sündmustest, ei näe Sarkozy selles mingit probleemi.

salasilm
tambet ütles …
Marko, ilmselt on valdav enamus selle blogi lugejatest nõus su arvamusega. Küsimus on selles, et kes kui palju meist suudab siin ära teha. Minusuguse mittepoliitiku võimalused piirduvadki tavaliselt blogide ja suhtluse tasemega. Kas aga sina poliitikuna ei saaks siin jõulisemalt seda soovi maksma panna?
Marko Mihkelson ütles …
Tambet, teadmiseks, et võtan teema uuesti üles juba tuleval nädalal nii väliskomisjonis kui mujal.

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

PUTINI PLAAN KUJUTAB OHTU BALTI RIIKIDELE

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT