Saksamaa välispoliitikast tormist hoolimata

Üldiselt arvatakse, et kui räägid ilmast, siis pole sul millestki rääkida. Aga mõne päeva taguse jutu jätkuks ei saa kuidagi mainimata jätta, et just praegu siin Berliinis ja kogu Saksamaal on päris maru lahti. Orkaaniks Kyrill ristitud tuulemöll, mida peetakse siin suurimaks tormiks viimase nelja aasta jooksul, on jõudnud oma teel juba tappa vähemalt 13 inimest.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma siiski kirjutada. Eile ja täna oli mul koos kolleegide Tunne Kelami ja Juhan Partsiga hea võimalus kohtuda Berliinis nendega, kes paljuski määravad tänase Saksamaa ja vähemalt lähema poole aasta vältel ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika päevakorda.

Kohtumised Bundestagi väliskomisjoni liikmetega eesotsas selle esimehe Ruprecht Polenzi, CDU/CSU fraktsiooni aseesimehe Andreas Schockenhoffi kui ka liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika nõuniku Christoph Heusgeniga olid heaks võimaluseks saada detailne ülevaade Saksamaa välispoliitika hetkeseisust ning tulevikuhoiakutest.

Mõned kiired järeldused nendelt kohtumistelt: esiteks on Saksamaa kasutamas eesistumist Euroopa Liidus ja samaaegselt G8s oma rahvusvahelise mõjukuse kasvatamiseks. Päevakord on pikk ja tihe, kuid liidukantsler Angela Merkelil on head võimalused nii mitmeski küsimuses oma liidrivõimeid demonstreerida.

Teiseks tõdemuseks on Saksamaa poliitikakujundajate kasvav taju, et suuremaks eduks on vajalik Euroopa Liidu ühtne poliitika. Heaks näiteks on siin tõesti Merkeli äsjane seisukohavõtt Venemaa ja Valgevene vahelise energiasõja ajal, kui ta pani tõsise kahtluse alla Moskva usaldusväärsuse energiatarnijana. Berliinis ollakse hämmingus, miks ei võtnud Putin vaevaks kasvõi telefonigi teel hoiatada, et kraanid taaskord sulguvad.

Kolmandaks soovib Saksamaa Merkeli juhtimisel võtta Venemaa suunal jõulisemat ning selgemat Euroopa Liidu positsioone esindavat hoiakut. Loomulikult on dialoog tähtis, kuid samas ei soovi Saksamaa kalevi alla suruda ka väärtusküsimusi (vaba ajakirjanduse ja vabaühenduste teema näiteks). Merkeli järgmine kohtumine Putiniga on juba eeloleval pühapäeval Sotshis, mistõttu kohtumine Heusgeniga oli eriti huvitav.

Neljandaks tuleb silmas pidada, et Saksamaa suhtumine mitmetesse meile olulistesse küsimustesse seondub eeskätt globaalse jõududevahekorraga. Siit aga oluline lõppjäreldus: nii Eesti poliitikud kui diplomaadid peaksid võimalikult sagedasti eelnimetet suhtlustasandil toimima. See on keeruline, kuid vastasel juhul ei suuda me oma huve piisavalt hästi kaitsta.