Marko Mihkelsoni blogi

Nii arvab Ühtse Venemaa üks poliitikuid, Kemerovo oblasti kuberner Aman Tulejev oma tänases arvamusloos ajalehes Nezavissimaja Gazeta . Soovitan seda lugeda, kel huvi aru saada, milline ohtlik mõttesegadus valitseb naaberriigi otsustajate peades. Nagu öeldud, pole Tulejev ei Žirinovski tüüpi laamendaja ega Alksnise taoline äärmushull, vaid Kremli võimupartei Ühtne Venemaa ustav liige. Seepärast on palju tähenduslikum ka see hoiak, mida ta selles artiklis esindab. Tõesti Venemaad ümbritsevast vandenõust on Moskvas kogu aeg räägitud, kuid viimastel kuudel on üha enam muutumas see ametliku poliitika selgrooks. Paar magusamat tsitaati Tulejevilt: "Nõukogude-vastane hüsteeria, mis juba mitmendat aastat järjest raputab Balti riike, on saavutanud oma tipu." "Mul ei ole kahtlust, et kõik need mittesõbralikud žestid on osa lauprünnakust Venemaa huvide vastu, need on sõja lasud, mida tulistatakse meie pihta venevastase internatsionaali poolt, mille esimeses reas provokaatoritena ...

Eesti üks tuntumaid diplomaate Riina Kionka tegi täna ajalugu -Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana nimetas ta oma eriesindajaks inimõiguste küsimuses. See on minu mäletamist mööda esimest korda, mil meie diplomaat asub sedavõrd olulisele ametikohale rahvusvahelisel tasandil. Õnnitlused Riinale seks puhuks! Riina näitab oma karjääriga teed, mis tegelikult peaks olema eesmärgiks paljudele meie välisametkonna töötajatele. Mida enam muutub Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsemaks, seda suuremat rolli hakkavad omama ka taolised positsioonid. Eriti väärtuslik on Riina läbimurre just väikeriigi kontekstis, sest tihti on meie võimalused oma sõna ja arvamuse kuuldavaks tegemiseks pehmelt öeldes piiratud. Kuid samas näitab Riina, et sihikindla tööga on võimalik palju saavutada!

Uudis sellest, kuidas Peterburi linna valimiskomisjon kõrvaldas läbinähtava jõuga liberaalse erakonna Jabloko nimekirja lähenevatelt kohalikelt valimistelt, on veelkordseks (kui mitmendat korda?) kinnituseks sellest, millises suunas liigub Venemaa. Kuivõrd märtsikuised valimised Venemaa erinevates regioonides võivad luua teatava eelhoiaku detsembris asetleidvateks Riigiduuma valimisteks ning sellele järgevateks presidendivalimisteks, siis Kremli poliittehnoloogid on võtnud nõuks tagada nii Ühtsele Venemaale kui teistele keskvõimu kontrolli all olevatele poliitilistele jõududele "vajalik hea tulemus". Riigiduuma eelmistel valimistel 2003. aastal parlamendist napilt välja jäänud Jabloko on viimastel aastatel võidelnud ellujäämise eest. See aga ei näi kuidagi meeldivat Kremlile, sest niipea, kui Jabloko võiks valimistel võtta hea tulemuse ning varjutada keskvõimu lemmikuid, leitakse tehniline põhjus Jabloko valimistelt kõrvaldamiseks. Nii juhtus see mõnda aega tagasi Karjalas, ...

Kuigi siiani pole mul ônnestunud Davosi maailma majandusfoorumil osaleda, olen alati jälginud seal peetud diskussioone. Meediakajastus on ju parim kôigist sarnastest üritustest. Kahju, aga Eesti on seal nii poliitiliselt kui majanduslikult ikka väga harv külaline. Nii ka seekord olid kohal nii Soome kui Läti president ja Rootsi peaminister, kuid ei kedagi Eestist. Ka meie ajakirjandus eelistab Davosi foorumi asemel "kergemat seedimist". Ma arvan, et kui tahame olla Euroopas ja maailmas nähtavad ja vähegi tôsiseltvôetavad, tuleb sellistel foorumitel nagu Davos kindlasti kohal olla. Ma usun, et Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kavadesse Wehrkunde kôrval peaks kuuluma ka Davos. See aasta oli seal Balti esindajaks jälle Läti riigipea Vaira Vike Freiberga, kuid loodetavasti on Ilves juba tuleval aastal Davosi diskussioonis osaline. Davosi foorum on oma suursuguse ajaloo jooksul kujunenud maailma üheks kôige esinduslikumaks ideede ning otsustajate kokkupuutesôelaks. Kui var...

Lubasin varem, et kirjutan mõne sõnaga kohtumisest ENPA presidendi Rene van der Lindeni (pildil) ning Vene delegatsiooni juhi Konstantin Kossatšoviga. Van der Lindeni initsiatiivil saime kolmekesi kokku kolmapäeva õhtul. Meilt oli veel juures delegatsiooni sekretär Tanja Espe. Teemaks oli Eesti-Vene suhete võimalik pingestumine seoses sõdurihaudade kaitse seaduse vastuvõtmisega Riigikogus. Vähemalt nii käsitles olukorda Kossatšov, kelle eestvedamisel oli Vene delegatsioon selleks hetkeks kogunud allkirju resolutsiooni "Neonatsistliku ideoloogia taassünni oht Eestis" algatamiseks. Üle poole tunni kestnud kohtumine üllatusi ei toonud. Kuivõrd juba ette oli teada, et mõlema poole seisukohtadel peaaegu puuudub kokkupuutepind, siis läksime lahku peaaegu sama targalt kui olime kokku tulnud. Soovitasin lisaks kõigele jätta ajalugu ajaloolastele ning mitte kasutama seda kunstliku survevahendina, sest emotsioonide pinnalt ei sünni ühtegi head otsust. Paraku puudub Vene poolel vähemalt...

Eile õhtul, ligemale kolm tundi kestnud debattide järel kiitis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ülekaalukalt heaks minu koostatud raporti "Oht energiatarnete kasutamiseks poliitilise survevahendina". Enam kui seitse kuud kestnud töö selle tulemuse nimel kandis siis hääd vilja. Kuigi veel kuu aega tagasi püüdsid Vene delegatsiooni liikmed Bakuus poliitikakomitee istungil raportit tagasi lükata, siis eile olid nii Konstantin Kossatshjov kui Leonid Slutski üldiselt positiivsed ning toetavad, kuigi hääletasid selle vastu. Raporti taha tulid nii sotsialistid, liberaalid kui mõistagi meie rahvapartei saadikud. Resolutsioon sai 81 poolt ja kõigest 14 vastuhäält. Kel huvi täpsemalt lugeda ja vaadata, kuidas ja mis eile Strasbourgis täpsemalt juhtus, vaadake seda linki assamblee koduküljelt. Lisaks mitmetele meediakanalitele võtsid teema ülesse ka Venemaa tänased väljaanded nagu Kommersant ja Nezavissimaja Gazeta ning Kommersant-Vlast . Tänases Eesti Päevalehes kirjutasin a...

Täna hommikul siin Strasbourgis alanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarselt Assambleelt võis karta Venemaa delegatsiooni lauprünnakut meie vastu. Veel eelmisel reedel liikusid kuluaarides jutud, et Vene delegatsioon teeb ettepaneku seoses "pronksmehe saagaga" peatada Eesti delegatsiooni hääleõigus. Tehniliselt näinuks see ette, et istungjärgu alguses oleks kümme saadikut lihtsalt protestiks püsti tõusnud ning teema ülesse võtnud. Nähes, et taoline jõumäng võinuks anda valusa vastulöögi, jättis Venemaa delegatsioon kavandatud sammu tegemata. Ka minu eilsel kohtumisel ENPA presidendi Rene van der Lindeniga sai selgeks, et assamblee juhtkond ei toeta Venemaa positsioone. Eesti seadusloome on meie suveräänne õigus, kinnitas van der Linden. Samas pole välistatud, et veel sellel nädalal leiab aset van der Lindeni, Kossatshjovi (kui Vene delegatsiooni juht) ja minu (Eesti delegatsiooni juht) kohtumine. Täna avaldas Kossatshjov assamblee kuluaarides muuseas lootust, et ühtegi Eesti polii...

Kohe kuidagi ei saa ma siin esitamata jätta minu arvates täiesti enneolematut stiilinäidet tänase, valimiseelse Riigikogu tööst. Olen ise praegu Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, kuid kuulsin, et Tallinnas on noorpoliitik Silver Meikar esitanud siseministrile arupärimise minu väidete kohta Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööst (siinsamas ajaveebis mõned päevad tagasi) ning Ain Seppiku väidetest, nagu oleks Res Publicat rahastatud Venemaa poliitliste jõudude poolt. Siin see väljavõte stenogrammist: S. Meikar Lugupeetud Riigikogu! Käesolevaga esitan arupärimise siseminister Kalle Laanetile. Edward Burkhardt ütles käesoleva aasta 17. märtsi intervjuus, et Eesti poliitikud on saanud Venemaalt raha ning mitmed erakonnad on Venemaa mõju all. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson väitis käesoleva aasta 17. jaanuaril oma ajaveebis, tsiteerin: Keskerakond saab tegevuseks juhiseid Moskvast. Käesoleva aasta 18. jaanuaril väitis Keskerakonna fraktsiooni esim...

Panen laupäeva hommikuks ülesse ühe väga huvitava veebidiskussiooni , mille pidas eile FrontPageMagazine.com Jamie Glazovi juhtimisel. Arutlema teemal: kes seisab Aleksandr Litvinenko surma taga ning mida peaks Briti valitsus ja Lääs tervikuna tegema, kui tapmisotsus tuli Kremlist, oli kutsutud vägagi aukartust äratav seltskond: endine KGB luureohvitser Oleg Kalugin , Venemaa üks parimaid tundjaid Ühendriikides Richard Pipes , endine Nõukogude dissident Vladimir Bukovski , CIA endine direktor James Woolsy , kommunistliku Rumeenia luureülem Ion Mihai Pacepa , meilgi tõlgitud ajakirjanik David Satter , Moskva Helsingi grupi liige Juri Jarim-Agajev ning analüütik Andrei Piontkovski . Ei hakka siin selle põneva arutelu sisu edasi andma. See on lugemist väärt algusest lõpuni. Vaid isuäratamiseks sissejuhatus. Oleg Kalugin, kes juba aastaid elab Ameerika Ühendriikides, alustab diskussiooni keerutamata: Alexander Litvinenko was assassinated by the Russian security service, and president Putin...

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tänane programmiline artikkel nädalalehes Moskovskie Novosti on huvitav lugemine. Eriti kui osata ridade vahelt terad üles leida. Ei kinnita, et suutsin kõik välja sõeluda, kuid siiski. Minu arvates on tegemist „heas” nõukogude vaimus kirjutatud tekstiga, mille peamiseks mõtteks on vastandumine Ameerika Ühendriikidele ning laiemalt Läänele tervikuna. Lavrovi meelest on Venemaa esiletõus vältimatu, sest reaalpoliitilised valikud sunnivad seni ideoloogiale või väärtustele toetanud läänemaailma oma seisukohti muutma. Lavrov ironiseerib Euroopa Liidu ja NATO laienemise üle, pidades seda poliitiliseks ning ajalukku suunatuks. Tema meelest külma sõja kuvand blokimaailmast on oma aja ära elanud ning uut maailmakorda hakkavad määrama riikide pragmaatilised huvid. Venemaa endise luureülema, välis- ja peaministri Jevgeni Primakovi tubli õpilasena jätkab Lavrov multipolaarse maailma idee arendamist, rõhutades, et Venemaast kujuneb pöördumatult multitsivilisat...

Üldiselt arvatakse, et kui räägid ilmast, siis pole sul millestki rääkida. Aga mõne päeva taguse jutu jätkuks ei saa kuidagi mainimata jätta, et just praegu siin Berliinis ja kogu Saksamaal on päris maru lahti. Orkaaniks Kyrill ristitud tuulemöll, mida peetakse siin suurimaks tormiks viimase nelja aasta jooksul, on jõudnud oma teel juba tappa vähemalt 13 inimest. Aga mitte sellest ei tahtnud ma siiski kirjutada. Eile ja täna oli mul koos kolleegide Tunne Kelami ja Juhan Partsiga hea võimalus kohtuda Berliinis nendega, kes paljuski määravad tänase Saksamaa ja vähemalt lähema poole aasta vältel ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika päevakorda. Kohtumised Bundestagi väliskomisjoni liikmetega eesotsas selle esimehe Ruprecht Polenzi, CDU/CSU fraktsiooni aseesimehe Andreas Schockenhoffi kui ka liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika nõuniku Christoph Heusgeniga olid heaks võimaluseks saada detailne ülevaade Saksamaa välispoliitika hetkeseisust ning tulevikuhoiakutest. Mõned kii...

Vaatasin praegu siin Berliinis üle viimased uudised seoses "Pronksmehe saagaga" Moskvas ja näe imet, milline "imeline" vahepala toimus Riigiduumas seoses Eesti-vastase avalduse vastuvõtmisega. Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatshjov teatas, et Ühtse Venemaa lepingupartner Keskerakond ei toetanud sõjahaudade seaduseelnõu vastuvõtmist. 21st fraktsiooni liikmest 9 olid poolt, 6 vastu ning 7 erapooletud. Sellest tegi Kossatshjov järelduse, et enamus fraktsioonist oli vastu ning seetõttu ei saa ka lugeda neid 9 poolthäält. " See on Ühtse Venemaa järjekindla töö tulemus, " rõhutas Kossatshjov. Selle peale jääb vaid öelda - mida oligi vaja tõestada - Keskerakond saab tegevuseks juhiseid Moskvast!! Selle peale tekkis saalis arutelu, kas ikka pole imelik, et fraktsiooni esimees Seppik oli eelnõu poolt. Zhirinovski lisas selle peale, et Seppik pettis nii oma parteid kui kogu Eestit. Kellele vene keel probleeme ei valmista, vaadake see uudis veelkord...

Venemaa poliitikute reaktsioonid Riigikogus läinud kolmapäeval vastuvõetud sõjahaudade seadusele peegeldavad ilmekalt probleemi, millest kirjutasin eelmisel nädalal Postimehe arvamusloos . Identiteediga hädas postimperiaalne Moskva ei suuda kuidagi selleta, et näha oma naabrites pigem ohustajat-ärritajat, kui võimalikku partnerit. Selline hoiak sunnib irratsionaalsusele, mis jätab kas tahtlikult või tahtmata kõrvale Venemaal endal valitsevad probleemid. Süüdistades Eestit katsetes ajalugu ümber kirjutada ning viidates justkui neofashistlike meeleolude valitsemisele meie poliitilises käitumises ei suuda või ei taha Moskva sugugi ohjeldada üliohtliku ulatuse võtnud avalikult fashistlike ja rassistlike organisatsioonide tegevust Venemaal. Alles eile saabus järjekordne uudis selle kohta, kuidas Peterburis peksti vaeseomaks antifashistlikult demonstratsioonilt naasnud noormees. Kes tahab pikemalt tutvuda fashistlike meeleolude ning võõraviha kasvuga Venemaal, lugege Vladimir Jushkini sellet...

Täna õhtul lubatakse jälle tormi ehk isegi orkaani. Kuigi hommikul sai Jõelähtmel isegi veel golfi mängida:), näib tõesti, et Atlandi tuulerusikas käib täna taaskord Eestist üle. Ja nii kõrget vett, nagu praegu siin Viimsi rannas näha võib, pole juba tükil ajal olnud. Kuid mitte üksi tänasest ilmast ei taha ma siin kirjutada. Kas te pole tähele pannud, kui sageli me viimastel aegadel räägime tormidest ja ilmaviperustest, lumest mis taevas ning soojarekorditest? Üleilmne soojenemine näib olevat ilmselge kõigile. Kuid kui sageli oleme mõelnud või rääkinud sellest, mida see anomaalia (kui see ikkagi nii on) võib endaga kaasa tuua Eestile ja Euroopale näiteks 10 või 20 või 100 aasta pärast. Ka välis- ja julgeolekupoliitilises mõttes. Üldiselt on levinud arusaam, et kliima soojenemine on sedavõrd aeglane protsess, et meie silmad suuri ja põhimõttelisi muutusi ei näe. Tegelikkus nähtavasti on veelgi segasem, kui üks tavainimese ettekujutus. Niipalju, kui mul on võimalik olnud erinevate progn...

Kirjutan tänases Postimehe arvamusloos , miks Venemaa Valgevene suunal just nii käitub nagu ta käitub ning millised võiksid olla tagajärjed Euroopa-Vene suhetele. Toon selle loo alljärgnevalt täies mahus ära ka siin blogis: "Energiasõja mõõtmeid võttev vastasseis Venemaa ja Valgevene vahel peegeldab ilmekalt järellainetust, mis tegelikult sai alguse juba kaugel 1991. aastal. Kunagine Nõukogude impeerium jätkab lagunemist. Kui veel läinud kümnendil tundus, et Venemaa suudab oma lähemas naabruses SRÜ sildi all emamaa rolli vähemalt kaudselt säilitada, siis alates 2001. aasta 11. septembrist esmalt Kesk-Aasia kontekstis USA sõjaväebaaside näol ning eriti pärast Rooside revolutsiooni Georgias 2003. aastal on geopoliitiline olukord Venemaa naabruses suuresti muutunud. Loomulikult on Balti riigid alati leidnud eraldi käsitlemist, kuid ka meie puhul leidis just 2004. aastal aset põhimõtteline muutus, mida on raske eirata – meist said Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid. SRÜ on juba aasta...

Tänasel Postimehe arvamusliidrite lõunal kõnega esinenud president Toomas Hendrik Ilves rääkis vajadusest võtta Eesti üheks eesmärgiks liikumise Euroopa tuumiku suunas. Ilvese mõte pole iseenesest uus, kuid tuleb väga õigel ajal. Viimaste kuude arengud Euroopa Liidus on loonud olukorra, kus peamiseks küsimuseks on tõusnud - kuidas ja kas Euroopa Liit suudab sisemiselt oma otsustamisprotsessiga edasi minna? Nagu Ilves täna kirjeldas, on kolm võimalikku stsenaariumi: valutuim - põhiseadusliku leppe jõustamine; liitu lõhkuv - Verheugeni idee suurtest ja väikestest ning kolmas - Ilvese meelest tõenäolisem - Euroopa uue tuumiku teke (euro, aga ka Schengeni liikmete kaudu). Siin mõned päevad tagasi blogides väitsin, et Saksamaal läheb keeruliseks reanimeerida põhiseadusliku leppe protsess. Valimised Prantsusmaal on siin üheks takistuseks. Portugal ja Sloveenia, kes jätkavad Saksamaa tööd, ei pruugi protsessi oluliselt mõjutada. Verheugeni idee tundub kahtlase ja mitterealiseeritavana. Riikid...

Tänane The Sunday Times on avaldanud artikli sellest, kuidas Iisraeli kaitsejõud on viinud läbi harjutusi võimaliku õhurünnaku korraldamiseks Iraani tuumarajatiste vastu. Seejuures viidatakse võimalusele, et Iisrael võib Natanzi uraanirikastamistehase hävitada taktikalise tuumarelva abil. Ajalehe kätte sattunud Mossadi dokumentides pakutakse, et Iraan võib juba kahe aasta pärast olla võimeline tuumarelva tootmiseks. Võimalik, et tegemist on järjekordse Iisraeli jõudemonstratsiooniga, mille eesmärgiks on Iraanile surve avaldamine või ka Ühendriikide ja avalikkuse mõjutamine. Seda on ka varem tehtud. Eelmise aasta märtsis Washingtonis viibides õnnestus mul ühes sealses mõttekojas kuulata Iisraeli relvajõudude endise staabiülema Moshe Ya'aloni ettekannet enam-vähem samal teemal. Analüüsides erinevaid võimalikke stsenaariume ütles Ya'alon, et kõige tõenäolisemaks sündmuste arenguks peab ta õhulöökide andmist Iraani tuumaobjektide pihta. Tema arvates ei andvat diplomaatia tulemust....

Täna Sakus toimunud Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kiitis heaks valitsemisprogrammi. Minu vastutada oli selles programmitöös välispoliitika osa, mistõttu luban endale ka selle täisteksti edasiandmise siin blogis. IRL välispoliitika alused Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse. Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. Meie eesmärgiks on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Selleks: 1. Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest, mille osaks on riigi ja kodanike julgeoleku tagamine, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamine maailmas ning globaalses konkurentsis mei...

Koos uue aasta algusega on Euroopa ühinemisloos keeratud jälle uus lehekülg. Juba viiendat päeva on Euroopa Liit Bulgaaria ja Rumeenia võrra rikkam. Samas on Helsingis jälle rahulikum, sest Euroopa poliitilise otsustusprotsessi kese on roteeruvalt nihkunud Berliini. Saksamaa kauaoodatud eesistumist Euroopa Liidus on ootamas tõsised katsumused. Kui soomlaste eesistumine lõppes teatava tagasihoidlikkusega, et mitte öelda läbikukkumisega, siis sakslasi ei oota ees sugugi mitte kergem põli. Kantsler Merkeli üheks eesmärgiks on olnud taaselustada põhiseadusliku lepingu ratifitseerimisprotsess. Hädavajalik töö, sest ilma Euroopa otsustusmehhanismide reformita pole ühenduse ambitsioonikaid plaane (kasvõi Lissaboni strateegia või ühine välis- ja julgeolekupoliitika) lihtsalt võimalik saavutada. Samas on ilmne, et ilma naabermaa Prantsusmaa jah-sõnata ei liiga küsimus paigast. Paraku on Prantsusmaa sisepoliitiline kalender mängimas sakslastele vingerpussi, sest aprillist kuni juunini ei kuule ...