Eesti missioon Iraagis kestab edasi

Tänane Riigikogu otsus pikendab Eesti kaitseväe missiooni Iraagis kuni tuleva aasta lõpuni. ÜRO resolutsioonile 1723 tuginev otsuse eelnõu leidis toetust kõigist erakondadest - poolt 70 ja vastu 3.

Pealtnäha üksmeelne otsus ei peegelda siiski asjade tegelikku seisu. Hääletusele eelnenud debatti jälgides kerkis küll küsimus: kas meil täna on ikka tegemist oma sammude eest vastutava valitsuskoalitsiooniga või mitte?. Vastata võiks kultuuriminister Palmaru sõnadega - jah ja ei.

Keskerakonna ja Rahvaliidu soov tõmmata Iraagi teema valimiskampaaniasse ei leidnud küll Riigikogus toetust, kuid sellele vaatamata on antud märku, et KeRa lepingu osapooled pole jätnud soovi laiendada oma populistlikku hoiakut ka julgeolekupoliitikasse. See on eriti ohtlik, kui pidada silmas, et Keskerakond on viimasel ajal eriti aktiivselt võtnud suhelda oma sõsarparteiga Ühtne Venemaa.

Nagu ma ühes varasemas blogiloos juba viitasin, ei tohiks julgeolekupoliitika muutuda valimiskampaanias peenrahaks. Iga mõtlematu otsus (a la poisid jaaniks koju ja kõik!) võib oluliselt kahjustada meie pikaajalisi julgeolekupoliitilisi huve.

Paraku riigikaitsekomisjoni istung 14. detsembril kinnitas, et ei Rahvaliidul ega Keskerakonnal pole sisulist seletust ettepanekule lõpetada Iraagi missioon juuni lõpuks. Vaatamata korduvatele küsimustele ei soovinud keegi nimetet erakondade esindajatest asja sisusse laskuda. Samal ajal on aga juba avalikkusele välja käidud populistlik hüüdlause jaanirahust.

Mõistagi on äärmiselt oluline, et Riigikogus esindatud poliitilised jõud asuksid lähemal ajal tõsiselt analüüsima meie võimalikku väljumisstrateegiat Iraagist. Kõige parem seda teha oleks pärast valimisi ning viisil nagu näiteks riigikaitsekomisjoni eestvedamisel eraldi loodud töörühm, mis kaasaks kõigi erakondade esindajad ning vaataks sellele teemale laiemalt.

Mulle tundub, et üksnes selline lähenemine annaks võimaluse säilitada kodurahu meile olulises julgeolekupoliitilises küsimuses ning looks seeläbi ka efektiivse ning kaine otsustuspädevuse.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Keskerakondlik analüüs meie kaitsejõudude missioonidest Kesknädala vahendusel: "Nii nagu Iraagi sõtta minekul esines Eesti esirinnas, nii oleme sõjapoliitikas kõige aktiivsemad ka Afganistani ja Gruusia küsimustes. Eesti käitub rahvusvahelisel areenil nagu kasvatamatu ja tige kutsikas, kes pärast Iraagis kaikaga mööda koonu saamist norib juba Afganistanist ja Abhaasiast järgmist toud."
Vt. http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=8199
Anonüümne ütles …
Abhaasia teemal ei kommenteeriks, kuid nii Afganistani kui Iraagi teemad küll.
Rahvusvahelisel avalikkusel on suht ühene hinnang et neid sõdu ei ole välise sekkumisega võimalik võita.
Valida on siis kas lõputu õuduse või õudse lõpu vahel.
Milline saaks olla taganemise strateegia? Nähtud on nii USA Vietnamist taganemist kui venelaste tulekut Afganistanist. Kumbki ei toonud aupaistet.
Aga jätkamine on veel tobedam.

Populaarsed postitused sellest blogist

MIHKELSON: NÄIDATA TULEB USUTAVAT JÕUDU

PUTIN VALMISTUB UKRAINALE SURMAHOOPI ANDMA

VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID