Venemaa majanduse kohal mustad pilved

Pauk tuli sealt, kus seda Kreml kohe kindlasti ei oodanud. Üleilmne finantskriis, Vene aktsiaturu kokkuvarisemine ning naftahinna dramaatiline kahanemine on kergitanud tõsised mustad pilved naaberriigi majanduse kohale.

Nagu juba mõnda aega tagasi siin kirjutasin on Putini Venemaa sisenenud esimesse tõsisesse kriisi, millest väljumise viis ja tagajärjed pole täna sugugi selged. Olukorda võrreldakse üha enam 1998. aastaga, mis tõi kaasa olulise poliitilise muutuse riigis. Kas see võib juhtuda ka nüüd? Ainus, mida praegu teame, on Putini avalik nõutus. Esimest korda 1999. aastast.

Igatahes on mitmed indikaatorid väga kõnekad. Vaid ühe kuuga on Vene Urals nafta hind kukkunud 92 dollarilt 58 dollarile barrelilt. Analüütikute hinnangul võib nafta hind lähematel kuudel laskuda koguni 50 või isegi 40 dollarini. Sellisele võimalusele viitas täna kasvõi seegi, et vaatamata OPECi otsusele vähendada tootmist, kukkus nafta hind koheselt 7 protsenti.

Mõistagi on "must kuld" ning sellega korrelatsioonis olev maagaas Venemaa eelarve ja kogu riigimajanduse selgrooks. Tulevaks aastaks on Riigiduumasse menetlusse antud eelarve koostatud 70 dollarilise naftahinna kalkulatsioonis. Praegune tuluprognoos ähvardab aga eelarve tõsiselt miinusesse jätta.

Venemaa on olnud kuni viimase ajani enesekindel tänu suurtele valuutareservidele. Ometi on needki kõigest ühe kuuga vähenenud tempos 3 protsenti nädalas. Ainuüksi viimaste nädalatega on reservidest haihtunud üle 81 miljardi dollari, jättes jäägiks veidi üle 500 miljardi dollari.

Venemaa toorainele orienteeritud majanduse suured tegijad nagu Gazprom, Rosneft, Lukoil ja teised on väga tõsise surve all. Suurtes võlgades ning pidevat refinantseerimist vajava Gazpromi aktsia kukkus täna Londonis veel 16,7 protsenti. Firma kapitalimaht on alates maist vähenenud ligemale viis korda.

Vene aktsiaturg on olnud läbi viimase kuu samuti sisuliselt vabalangemises. Kui mais oli RTS indeks oma tipul 2487, siis tänase 13,6-protsendilise kukkumise järel on sellest järele jäänud 549. Seega kukkumist üle 70 protsendi. Analüütikud kirjeldavad olukorda kui ehtsat paanikat ning eeldavad, et juba tuleval nädalal võib RTS indeks olla 300-400 punkti peal.

Kõige selle taustal tekib paratamatult naabrile asjakohane küsimus: kes on süüdi? Vene meedias pakutakse vastustena Gruusiat, Ameerika Ühendriike, Luure Keskagentuuri. Samas on Moskvas liikvel kuuldusi Putini võimalikust lahkumisest peaministri kohalt. Spekulatiivselt on muidugi peaministri amet praegu kõige kriitilisem. Kui Putin saaks külge majanduslanguse põhjustaja imago, siis oleks tal pisut keeruline säilitada "rahvusliku liidri" rolli.

Kuid võib juhtuda ka teisiti. Sisemise kaose varjutamiseks võib Venemaa praegune eliit oma välispoliitilistes ambitsioonides muutuda veelgi agressiivsemaks. Igatahes annab praegune globaalturbulents võimalusi mitmeks arenguks.