USA luure ennustab suurkonflikti
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku direktor Mike McConnell ei varja, et lähema 20 aasta jooksul kasvab maailmas oht suuremaks konfliktiks. Eeskätt näeb Washington maailma konfliktile tõukavate teguritena Venemaa, Hiina ja India rolli kasvu seoses konkurentsiga looduslike ressursside üle.
Lisaks energiakandjatele võivad suurjõudude vahel strateegilisi pingeid tekitada kaubandus, demograafia, investeeringud ja tehnoloogiline innovaatika.
Kuna McConnell mainis eeskätt Hiina mõjukuse kasvu lähema paarikümne aasta jooksul, siis on ka arusaadav Ühendriikide strateegilise huvi peasuund. Olgem ausad, nii Hiina kui Venemaa on kogu läänemaailma suurimateks väljakutseteks lähemate aastate jooksul. Samas on vajalik tähelepanek, et selles loetelus puudus viide rahvusvahelise terrorismi ohule ning ka fundamentaalse islami faktorile.
Samuti tunnistas McConnell, et käimas on uue maailmakorralduse kujundamine. Millal ja milliste raputuste kaudu see settib, seda ei tea täna mõistagi keegi. Ometi kipub maailm liikuvat pigem globaalpingete kasvu suunas.
Seesugune ennustus, mis iseenesest ei üllata, peab meid tõsiselt suunama oma rahvusliku julgeoleku suurendamisele. Eesti on maailmade piirimail ning võimalikud globaalsemad pingenähud võivad avaldada otsest mõju ka meie julgeolekule.
Lisaks energiakandjatele võivad suurjõudude vahel strateegilisi pingeid tekitada kaubandus, demograafia, investeeringud ja tehnoloogiline innovaatika.
Kuna McConnell mainis eeskätt Hiina mõjukuse kasvu lähema paarikümne aasta jooksul, siis on ka arusaadav Ühendriikide strateegilise huvi peasuund. Olgem ausad, nii Hiina kui Venemaa on kogu läänemaailma suurimateks väljakutseteks lähemate aastate jooksul. Samas on vajalik tähelepanek, et selles loetelus puudus viide rahvusvahelise terrorismi ohule ning ka fundamentaalse islami faktorile.
Samuti tunnistas McConnell, et käimas on uue maailmakorralduse kujundamine. Millal ja milliste raputuste kaudu see settib, seda ei tea täna mõistagi keegi. Ometi kipub maailm liikuvat pigem globaalpingete kasvu suunas.
Seesugune ennustus, mis iseenesest ei üllata, peab meid tõsiselt suunama oma rahvusliku julgeoleku suurendamisele. Eesti on maailmade piirimail ning võimalikud globaalsemad pingenähud võivad avaldada otsest mõju ka meie julgeolekule.
Kommentaarid
USA kohta arvan seda, et mustanahalise presidendi valimine ei muuda märkimisväärselt USA välispoliitikat, küll aga muudab igaveseks USA sisepoliitikat ja ühiskonda ja võib vast viia ka tõsiste siserahutusteni ja seeläbi loomulikult kaotab USA ka maailma juhtriigi staatuse.
Sandy Casar
Viimasel ajal olen täheldanud, et viimase 2 kuni 3 aasta jooksul toimudud venelaste bravuuritsemisel meedias on toimunud oluline korrektsioon.
Peale seda kui Medvdev ütles mitu korda, et külma sõda ei KARDETA jne ja sellele järgnenud välisinvestorite raha välja tõmbamist on vene poliitikud muutunud suht tagasihoidlikuks.
Hr. Mihkelson, kas antud retoorika muutust olete ka teie märganud omal tasemel poliitikuna?
Anonüümsele: retoorikaga on nii nagu raadio helitugevusega. Seda võib vajadusel valjemaks või vaiksemaks keerata. Sisulistes küsimustes pole olulist muudatust toimunud ning oleks ka üpris keeruline eeldada Putini-Medvedevi põhimõttelist meelemuutust. Aga Moskvas valitseb paras shokk küll. Suured plaanid riigi mõjukust kasvatada on tõsise kahtluse all.
Asjale lisab kaalu, et seda ütleb juba USA esiluuraja, ehk autoriteet.
kui ameerikas üldese mingi mäsu tuleb obama valimise puhul, siis aind pettumusest, paljud neegrid, kes on reeglina vaesed ja hariduseta, loodavad naiivselt, et mustanahaline Kapitooliumil hakkab "sotsialismi" tegema. Obama võibki seda ju soovida, aga ei tule sest miskit.
Salasilm.
Hr. Mihkelson,
Asi on veel värske, aga kas on kuskilt võimalik saada teada täpsemaid andmeid Gruusia ja Venemaa sõja kaotuste kohta tehnikas, elavjõus jne.???
Gruuisas toimuvad asja uuriva komisjoni istungid, paraku täpsemad andmeid ei avaldata.
Vene meediat ei tasu üldse uskuda.
Teada on, et vene poolel osalesid regulaarväed, tsetseenid, vabatahtlikud kasakad, osseedid.
Ei tahaks uskuda nende ametlike numbreid, sest ründav pool üldiselt kannab suuremaid kaotusi kui just ülekaal ei ole tehnoloogiliselt suur.
Näiteks suureks imestuseks kasutasid vene lennukid tavalisi nö rumamalid pomme. Näiteks naftajuhtmele ei suudetud pihta saada vaatamata paarikümne pommi heitmisele.
Kui oleks mingit viidet teie poolt!????
KAS EESTI JÕUSTRUKTUURID UURIVAD SELLE SÕJA KÄIKU JUBA?