Mis on USA viisavabaduse tegelik hind?

Eesti on vähem kui kolme nädala pärast jõudmas sihini, mis tähistab uut kvaliteeti meie riigi rahvusvahelises äratuntavuses. Viisavabadus Ameerika Ühendriikidega on selge tunnustus sellest, et Eesti on usaldusväärne ning tugeva demokraatliku riigikorraldusega õigusriik.

17. novembril 2008 saab Eesti koos kuue teise riigiga (Läti, Leedu, Slovakia, Ungari, Tšehhi ja Lõuna-Korea) USA viisabadusprogrammi täieõiguslikuks liikmeks. Sellest hetkest piisab meil USAsse reisimisel vaid biomeetriliste andmetega passist ning reisieelsest netiankeedi täitmisest.

Enne meid on sarnane õigus olnud vaid 27 riigil maailma. Nendeks on Andorra, Island, Norra, Austraalia, Iirimaa, Portugal, Austria, Itaalia, San Marino, Belgia, Jaapan, Singapur, Brunei, Liechtenstein, Sloveenia, Taani, Luksemburg, Hispaania, Soome, Monaco, Rootsi, Prantsusmaa, Holland, Šveits, Saksamaa, Uus Meremaa ja Suurbritannia. Pole paha seltskond, kas pole!

Täna küsis üks ajakirjanik minult: mis on hind, mida Eesti kas on maksnud või peaks maksma viisavabaduse eest USAga? Kaval küsimus, kuid vastus on väga lihtne. Viisavabadus Ameerika Ühendriikidega annab korraga tunnistust nii väga headest kahepoolsetest suhetest kui ka sellest, et Eesti on edukalt toimiv õigusriik.

Väga heade kahepoolsete suhete tugev vundament on rajatud muu hulgas USA varasemale mittetunnustamispoliitikale ja hilisemale toetusele meie liikmelisusele NATOs. Kuid viisavabadus ei tähenda üksnes häid suhteid. Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesmaad või meist vanemad demokraatiad pole suutnud võita sellist usaldust. Kahjuks jäi meie paadist maha näiteks ka Poola.

Tähtis ja kohati olulisemgi veel on riigi enda majanduslik käekäik, riigi õigussüsteemi vettpidavus ning sisejulgeoleku tagamismäär. Nende näitajate poolest on Eesti eriti viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe. Ja selle tunnustuseks ongi viisavabdus USAga. Ja see on koht, kus kindlasti tuleb meeles pidada kõiki Eesti diplomaate ja ametnikke, kes on aastatepikkuse tööga selle unistuse meie jaoks tegelikkuseks muutnud.

Meie meediast on läbi jooksnud seegi, et viisavabadus USAga võiks olla teatud uueks motivaatoriks ka nendele Eestis elavatele inimestele, kes pole veel määratlenud ennast ühe või teise riigi kodanikuna. Minu arvates võiks see olla rohkem esile tõstetud ka valitsuse kavandatavas infokampaanias.