Euro nõuab Eesti poliitikutelt ühist tahet
Täna õhtul korraldas rahvusvaheline netimagasin cafebabel.com Tallinnas päris asjaliku debati Eesti ja euro suhte teemal. Lisaks siinkirjutajale olid esinemas Ülo Kaasik Eesti Pangast, Alari Purju ja Robert Pefferly Estonian Business Schoolist.
Võtsin eeskätt rõhutada järgmist. Minu arvates on kogu euro temaatika käinud Eestis liiga isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes "ehedale statistikale". See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase Ansipi-Savisaare valitsuse suur ebaõnnestumine.
Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.
Eesti ei ole täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole "euroriik". Eurole ülemineku võimalikult kiire saavutamine peaks olema täna üks neid ühendavatest poliitilistest eesmärkidest, mille nimel võiks näha suuremat konsensust kõigi erakondade vahel.
Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2013. Halveneva majandusprognoosi tingimustes ei tohiks Eesti mingil juhul lubada endale täna tasakaalust väljas eelarvet. Praegu parlamenti toodud eelarve eelnõu seda kindlasti ei taga. See aga on omakorda viide sellele, kui hajali on meie valitsuse siht eurole ülemineku kontekstis.
Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus. Finantsjulgeolek on praeguses globaalturbulentsis eriti aktuaalne.
Võtsin eeskätt rõhutada järgmist. Minu arvates on kogu euro temaatika käinud Eestis liiga isevoolu rada. Poliitiliselt pole seda piisavalt tähtsustatud ning liiga sirgjooneliselt on loodetud üksnes "ehedale statistikale". See, et Eesti ei suutnud 1. jaanuaril 2007 eurole üle minna, oli toonase Ansipi-Savisaare valitsuse suur ebaõnnestumine.
Siis, suure majanduskasvu tingimustes, ei pandud seda väga tähele. Tänaseks on olukord muutunud. Eesti rahasüsteem on olnud stabiilne ja kindlasti pole suuremaks mureks põhjust ka täna. Ometi oleks just eurotsooni kuulumine meile selgeks tagatiseks suuremate finantsraputuste üleelamisel.
Eesti ei ole täiel määral ühinenud Euroopa Liidu otsustusmehhanismidega seni, kuni me pole "euroriik". Eurole ülemineku võimalikult kiire saavutamine peaks olema täna üks neid ühendavatest poliitilistest eesmärkidest, mille nimel võiks näha suuremat konsensust kõigi erakondade vahel.
Nii käimasolev eelarvearutelu kui ka tulevased rahanduspoliitilised sammud peaksid olema allutatud eesmärgile võtta euro kasutusele mitte hiljem kui aastal 2013. Halveneva majandusprognoosi tingimustes ei tohiks Eesti mingil juhul lubada endale täna tasakaalust väljas eelarvet. Praegu parlamenti toodud eelarve eelnõu seda kindlasti ei taga. See aga on omakorda viide sellele, kui hajali on meie valitsuse siht eurole ülemineku kontekstis.
Ma väidan, et euro on Eestile sama oluline kui liikmelisus NATOs või Euroopa Liidus. Finantsjulgeolek on praeguses globaalturbulentsis eriti aktuaalne.
Kommentaarid
Kas finantsraputused puudutavad rohkem Taanid ja Rootsid kui eurotsooni maid? Prantsusmaal elava väliseestlasena võin kinnitata, et lihtinimesele pole euro midagi hääd toonud tema igapäevases elus. Euro on toonud kõigeenne hindade tõusu, eriti mis puutub toiduainetesse. Kui oleks täna Prantsusmaal referendum, siis sooviks enamik prantslasi franki jälle käibele võtta.
Igor Uibo
Vaega HEA et seda teemat kaestitletakse! Kahjuks LATis olen yritanud sellest haeaelt tosta, kuid yleyldine majanduslangus kahjuks ei anna voimalust sellest kysimusest raeaekida siinpool piiri, ja erinevalt ESTist pole siin reservfondi...:)
Igor Uibole ytleks niipalju, et olles EL'i asutajariigis teid ei ohusta kahe-kiirusega euroopa probleemid (mis said alguse juba Walter Halsteini ajal 1966. ja siis laebi W.Schauble ideede joudis isegi 1997 aasta Amsterdami Kokkuleppesse vahelduva geomeetria nime all.
Toiuduainete hindade tousu eriti FRA's ei too mitte yhisvaluuta kui selline, vaid majandustruktuuri reformimine, ja fakt et FRA pollumehed peavad LOPUX KA KORRALIKULT TOEOED TEGEMA, MIS siis tuleb koigi maksumaksja kukrust, ja mis omakorda toob hindde tousu:)
Muidugimoista FRA valitsus oleks oma valuutaga alati voimeline franke lisaks trykkida, ja ehk moni moni traditrsiooniline poliitik nutab neid aegu taga:)
Salasilm.