Netita Lufthansaga Washingtoni

Kui päris täpne olla, siis selle sissekande ma teengi juba Washingtonis. Olgugi, et panin need read kirja lennukis Frankfurdist Washingtoni, ei lubanud Lufthansa reeglimuutus seda lugu siiski postitada. Veel paar aastat tagasi oli Lufthansa samal lennul WIFI täiesti olemas ning suhteliselt odavalt võis üle Atlandi lennates „maiste asjadega” online-ühenduses olla.

Loodetavasti ei ole netita lennukid (eriti pikamaalendudel) mingi uus tabuteema. Vaatasin just internetist järele ning leidsin ka põhjuse, miks Lufthansa on internetist vähemalt ajutiselt loobunud. Lõbu on liiga kallis. Ühe lennuki WIFIs hoidmise tehnoloogia maksab üle poole miljardi Eesti krooni.

Seekordse Washingtoni reisi peamiseks eesmärgiks on esinemine neljapäeval ühe siinse mõttekoja (The Atlantic Council) seminaril Euroopa poliitikatest Venemaa suunal. Kuna ajastatus on üks parimaid võimalikest, siis on kindlasti loota huvitavat diskussiooni.

Lisaks sellele üritusele on mul järgmise kolme päeva sisse kavandatud mitmeid kohtumisi nii kongressis, valitsusasutustes kui mõttekodades. Usutavasti saab pisutki selgemaks siinse presidendiralli hetkeseis ning peakandidaatide väljavaated, aga ka Ühendriikide välispoliitika eriti Euroopa (sh Venemaa) suunal.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Euroopa poliitika lakmustestiks saab eestlaste ja lätlaste jaoks lähiajal Rogozini küsimus Vene esindajana NATOs. Kas Eesti ja Läti surutakse põlvili või austatakse meie suveräänsust?

Rogozin on nagu Pronksmehe reinkarnatsioon.
05 detsember, 2007 20:12
Anonüümne ütles …
Ma loodan, et hr Mihkelson suudab veidikegi selgitada, et soovimatus alluda "lähivälismaa" kontseptsioonile ei tähenda seda, et ida-euroopa riigid oleks venemaa vastu: üldiselt mitte keegi ei taha pidada venemaad vaenlaseks. Vastu ollakse lihtsalt sellele, et venemaa ei kohtke teatud riike kui täisväärtuslikke...

Samas pole isegi mitte lootust, et venemaa juhid läänele hakkaks järgi andma: viimast tõlgendavad need kibestunud (eru)sõjaväelased kui au pihta käivat ja see ei lähe mitte.

Pealegi on läänele vastu olemine ka pööbli seas popp.
06 detsember, 2007 01:59
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

Uus näide viha külvavast propagandast

Vene telekanal RTR näitas oma õhtuses uudistesaates oodatult üdini propagandistlikku Eesti-vastast uudisnuppu täna Sinimägedes toimunud mälestusürituselt. See oli järjekordne annus vihkamist ning "ajaloo võltsimise" vastu võitlemist oma "tuntud headuses". Kui võtta tavavenelase kontekst, kes jälgib seda uudist kusagilt Venemaa väikelinnast, siis jääb Eestist küll mulje, et ainukesteks oma riigi patriootideks on Mark Sirõk ja temasugused. Ülejäänud (ehk siis tegelikult kogu eesti ühiskond) on fašistid, kes "vihkavad Venemaad ning püüavad taaselustada natsismi". Loomulikult oli Vene välisministeerium pühapäevale vaatamata kiirelt teinud pressiteate, milles taunis Sinimägede üritust ning hurjutas Euroopa Liidu kallal sellega, et talub oma liikmesriigis sellist "natsimeelsust". Tegelikult oli see ja ka üldse Venemaa kesktelevisiooni uudissaated päris tänuväärne materjal nendele, kes püüavad aru saada Moskva välispoliitilistest hoiakutest. Vist ei läh...
Lisateave