Viimased kolm kuud kannatada, kuid...

...tegelikult võime juba praegu pidutseda. Eesti riigi maismaa- ja merepiiridel kehtivad juba peaaegu tunni jagu Schengeni õigusruumi reeglid. Seega, kes täna Soome või Lätti sõidab, ärge piiril enam passi pärast muretsega.

Lennujaamades hakkab meie jaoks piirideta Euroopa toimima siiski alles tuleva aasta märtsi lõpus, 30. märtsil. See on seotud lennugraafikutega, mis teatavasti muutuvad kevadise ja sügisese kellavahetuse ajal. Nõnda on siis veel pisut enam kui kolm kuud kannatada, et ennast täiel määral Euroopa Liidu vaba kodanikuna tunnetada (jätame britid siin oma eripäraga kõrvale).

See on suur tähis Eesti turvalisuse ja samas ka avatuse kasvatamisel. Ühest küljest loob Schengeni ruum meile uusi võimalusi nii väljapoole minevale kui sissepoole tulevale inimeste ja kaupade liikumisele. Teisalt võimaldab aga üleeuroopalise infosüsteemiga liitumine paremat kontrolli kuritegelike ettevõtmiste suhtes.

Täna pärastlõunal on Tallinna sadamas oodata surejoonelist üritust Schengeni õigusruumiga liitumise tähistamiseks. See on kindlasti sündmus, mida ei maksa häbeneda. Eesti on teinud suure sammu lähemale Euroopa südamele!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Milliseid takistusi meil siis enam pole? Passi näitamist suureks takistuseks küll pidada ei saa. Viisavabadus ju Euroopa riikidega suht ammune asi. Lennujaamade turvakontroll on palju häirivam (kui keegi väidab, et küüneviili või taskunoaga on võimalik lennuk kaaperdada, siis pole selle tüübi peaga kõik korras).
21 detsember, 2007 15:08
Marko Mihkelson ütles …
Hea anonüümne: Tunne rõõmu vabaduste suurenemisest!
21 detsember, 2007 18:23
Anonüümne ütles …
Ma ju väidan, et midagi eriti ei lisandunud. Propaganda seisukohalt väga OK sündmus aga lennujaamas pead ikka püksid maha ajama(või kingad jalast) :-) Ma muidugi reisin vähe, alla 10x aastas ja passi näitamine pole mulle kunagi ei alandav ega koormav tundunud.

Tõnu
22 detsember, 2007 12:12
Marko Mihkelson ütles …
Tõnu: Schengeni puhul korraga olulised nii reisimismugavuste suurenemine (eriti maismaa- ja merepiiril), kuid teisalt ka meie ühinemine üleeuroopalise infosüsteemiga kurikaelte tabamiseks. Viimane on nähtmatu, kuid väga efektiivne.
22 detsember, 2007 14:22
Anonüümne ütles …
See juba teine jutt.
Rahu
Tõnu
22 detsember, 2007 18:50
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave