Pole kahtlust, et pinge seoses 5. jaanuaril peetavate Gruusia presidendivalimistega kasvab päev päevalt. Suurt segadust on tekitamas äsja avaldatud salalindistused pärast valimispäeva kavandamisel olevast riigipöördekatsest.
Jätan omapoolsed kommentaarid lisamata, sest pole hetkel aega tõsisemalt detailidesse minna. Aga vaadake neid lindistusi, mis pärinevad väidetavalt 18. detsembrist ja 21. detsembrist.
Lingi hankimine
Facebook
X
Pinterest
E-post
Muud rakendused
Kommentaarid
Anonüümne ütles …
Mnjah, Puutin ei saanud Gruusiast jagu esimese korraga, proovib veel. Tavaliselt on need proovimised (eri riikides) poole aastase intervalliga, mis siis seekord, et niivõrd kiirustatakse?
Anonüümne ütles …
Tõsine lugu. Tahaks loota, et asja avalikuks tulek hoiab konfliktid ära.
asi on seda usutavam, et soodne pinnas on juba ette olemas - rahvas räägib enamasti mitte 5.jaanuarist, vaid 6.jaanuarist ... ehk siis sellest, mis juhtub peale valimisi.
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Tänu hea tuttava viitele leidsin täna blogiruumist sellise materjali , mis võib veidigi seletada, miks mõned Soome arvajad-poliitikud on viimasel ajal nii tuliselt Eestile ette heitmas. Eriti, mis puudutab meie hoiakuid nii Gruusia vabaduspüüdluste kaitsel kui Vene agressiooni taunimisel. Kui uskuda seda informatsiooni, siis mitmed Soome "arvajate" kohal hõljub ühe tuntud kolmetähelise organisatsiooni vari. Nimekirjast leiate nii mõnegi nime, kes on väga tuttavad rahvusvaheliselt või Eestile diplomaatiliselt. Vaid üks viide. Kui hietanenid ja bäckmanid kõrvale jätta, siis viimasel ajal on eriti toonikalt sõna võtnud ennast Eesti asjatundjaks pidav Jarmo Virmavirta. Ta on aeg-ajalt kirjutanud Postimehes ning viimati näiteks eile Uusi Suomis . Teemaks ikka see, et Eesti ei oskavat suhelda Venemaaga. Lisaks siis seegi, et Eesti president erinevalt Tallinna linnapeast ei mõistvat olukorda. Ülalviidatud blogikandest toon ära vaid ühe viite Jukka Seppineni raamatust: " Jarm...
Kommentaarid
Tavaliselt on need proovimised (eri riikides) poole aastase intervalliga, mis siis seekord, et niivõrd kiirustatakse?