Pole kahtlust, et pinge seoses 5. jaanuaril peetavate Gruusia presidendivalimistega kasvab päev päevalt. Suurt segadust on tekitamas äsja avaldatud salalindistused pärast valimispäeva kavandamisel olevast riigipöördekatsest.
Jätan omapoolsed kommentaarid lisamata, sest pole hetkel aega tõsisemalt detailidesse minna. Aga vaadake neid lindistusi, mis pärinevad väidetavalt 18. detsembrist ja 21. detsembrist.
Lingi hankimine
Facebook
X
Pinterest
E-post
Muud rakendused
Kommentaarid
Anonüümne ütles …
Mnjah, Puutin ei saanud Gruusiast jagu esimese korraga, proovib veel. Tavaliselt on need proovimised (eri riikides) poole aastase intervalliga, mis siis seekord, et niivõrd kiirustatakse?
Anonüümne ütles …
Tõsine lugu. Tahaks loota, et asja avalikuks tulek hoiab konfliktid ära.
asi on seda usutavam, et soodne pinnas on juba ette olemas - rahvas räägib enamasti mitte 5.jaanuarist, vaid 6.jaanuarist ... ehk siis sellest, mis juhtub peale valimisi.
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
President Bideni riigimehelik otsus loobuda uuesti kandideerimast muutis niigi puntras USA sisepoliitika veelgi turbulentsemaks. Viimased kümme päeva alates Trumpi tapmiskatsest kuni Bideni otsuseni on olnud tõelised Ameerika mäed. Demokraadid saavad nüüd peale uut hapnikku ja Trumpi meeskond peab paratamatult kohendama oma kampaaniat. Kuigi Trump on ka pärast eilset endiselt peafavoriit, siis lõplikult pole midagi veel selge. Valimised on ikkagi alles 5. novembril. Küll on aga selge see, et Ameerika Ühendriikide seekordsetest presidendivalimistest ei sõltu mitte üksnes USA enda lähitulevik, vaid tulemustel on määrav mõju kogu Lääne liitlasruumile ja USA positsioonile maailmas. Pole sugugi liialdus öelda, et nendest valimistest sõltub kogu vaba maailma saatus. Euroopas käib suur sõda, mida sütitades ja kasutades püüavad Venemaa ning teda toetav Hiina muuta USA juhitud maailmakorda. Kuna panused on kõrged, siis sõltub just USA presidendi tegevusest või tegevusetusest...
Vene telekanal RTR näitas oma õhtuses uudistesaates oodatult üdini propagandistlikku Eesti-vastast uudisnuppu täna Sinimägedes toimunud mälestusürituselt. See oli järjekordne annus vihkamist ning "ajaloo võltsimise" vastu võitlemist oma "tuntud headuses". Kui võtta tavavenelase kontekst, kes jälgib seda uudist kusagilt Venemaa väikelinnast, siis jääb Eestist küll mulje, et ainukesteks oma riigi patriootideks on Mark Sirõk ja temasugused. Ülejäänud (ehk siis tegelikult kogu eesti ühiskond) on fašistid, kes "vihkavad Venemaad ning püüavad taaselustada natsismi". Loomulikult oli Vene välisministeerium pühapäevale vaatamata kiirelt teinud pressiteate, milles taunis Sinimägede üritust ning hurjutas Euroopa Liidu kallal sellega, et talub oma liikmesriigis sellist "natsimeelsust". Tegelikult oli see ja ka üldse Venemaa kesktelevisiooni uudissaated päris tänuväärne materjal nendele, kes püüavad aru saada Moskva välispoliitilistest hoiakutest. Vist ei läh...
Kommentaarid
Tavaliselt on need proovimised (eri riikides) poole aastase intervalliga, mis siis seekord, et niivõrd kiirustatakse?