Medvedjev president, Putin peaminister

Suurel kiirusel Venemaa poliitiliseks staariks tõusnud Dmitri Medvedjev teatas tunnike tagasi oma sisseloetud telepöördumises, et sooviks meeleldi näha peaministrina Vladimir Vladimirovitš Putinit, meest, kes päästis riigi kodusõjast ning pööras tagasi õitsengu teele. Kuna kurssi tuleb jätkata, on tähtis ka Putini enda jätkamine.

Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Putin ise reetis mõneti juba oktoobri algul uue võimujaotuse stsenaariumi. Ühtse Venemaa kongressil 1. oktoobril 2007 teatas Putin sõna-sõnalt: "Riigi presidendiks peab valitama korralik, teovõimeline, efektiivne, kaasaegne inimene, kellega oleks võimalik PAARIS töötada".

Samal ajal andis ta ka mõista, et on valmis asuma peaministri ametisse. Eeltingimusteks olid Ühtse Venemaa võit valimistel ning teovõimelise järglase nimetamine. Mõlemad eeldused on juba täna ilmselt olemas. Seega viimane sõna ongi nüüd Putinil.

Kui president peaks nõustuma Medvedjevi ettepanekuga, mis näib ilmsena (Medvedjev ju ei teeks ettepanekut niisama), siis võib sisuliselt 2. märtsi valimised lugeda lõppenuks. Jäänud on vaid vormistamise küsimus.

Peaministri amet lubab samas Putinil suhteliselt valutult naasta presidendiametisse, sest Medvedjevi loobumisel on just valitsusjuht automaatselt presidendi kohusetäitja. Täpselt nii juhtus see ju ka 1999. aastal, kui Jeltsin ametist loobudes Putinile võimu üle andis.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
no mina tahaks küll teada, mis kuradi kodusõda oli venelasi ähvardamas. Häh.
11 detsember, 2007 23:19
Klaus ütles …
jah, selle stsenaariumi avastasin novembri algul ja siiani usun. Kuigi presidendiks oleks mõnda hallimat kuju pakkunud -- Narõškini näiteks. Aga Medvedjevil on selge trump -- ta olevat Putinist lühem.
12 detsember, 2007 01:52
Anonüümne ütles …
Kas ei võiks oodata arengut, kus Venemaa põhiseadust ei muudeta küll presidendi ametiaja pikendamiseks, küll aga muudetakse põhiseadust presidendi rolli vähendamiseks ja peaministri rolli suurendamiseks?

Tulemus oleks, et ühelt poolt oleks Venemaa vähemalt vormiliselt senisest parlamentaarsem (või isegi demokraatlikum), teisalt jääb tegelik võim ikkagi Putinile?
14 detsember, 2007 11:30
Marko Mihkelson ütles …
Kui Putinist saab peaminister, siis tundub loogilisena (:)), et kontroll jõuministeeriumite üle liigub presidendilt tema kätte. Kuid parlamentaarsemasse hoiakusse ma küll eriti ei usu. Medvedjev näib ikkagi praegu pigem kohahoidjana. Ka ei usu ma tänases Terevisioonis esinenud politoloogi arvamust, et senine eliit taandub. See tähendaks Venemaal revolutsiooni.
14 detsember, 2007 12:45
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave