Riigikogu väliskomisjoni tegevusest

Riigikogu XII koosseis on ennast rakendamas rekordilise kiirusega. See on kindlasti väga positiivne, sest parlamendi viimasest töisest istungist on varsti möödas juba kaks kuud. Sellel nädalal valiti kõigi alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed ning mõnes komisjonis algas ka juba sisuline töö. Üheks nendest oli ka väliskomisjon.

Ma ei salga, et pärast kuut aastat on päris hea tunne olla taas valitud parlamendi väliskomisjoni eismeheks. Tänaseks olen selle komisjoni tegevustega järjepannu olnud seotud 2003. aasta kevadest ning selle ajaga on mõistagi kogunenud üksjagu palju kogemust. Viimase pinnalt on üpris turvaline komisjoni tegevust taas suunata, sest energiat ja ideid jagub:)

Kuid ega komisjon koosne vaid esimehest, mistõttu on mul hea meel töötada koos väga huvitavate ja asjatundlike kolleegide ja nõunikega. Seekord on väliskomisjonis kokku kümme liiget, viis koalitsioonist ja viis opositsioonist. Eks see jõudude vahekord viita sellele, et Eesti välispoliitikas on taotluslik konsensuspõhimõte. Tõsi, on tulnud ette ka üksikuid hääletamisi, kuid need on olnud siiski harvad erandid.

Riigikogu käesoleva koosseisu väliskomisjoni esimene töönädal kujunes väga töiseks. Kohe esimesel päeval kuulasime välisministrit seoses meie kodanike rööviga Liibanonis. Soovin seda teemat hoida komisjoni pideva tähelepanu all seni, kuni meie kodanikud on vabadusse pääsenud. Juba tuleva nädala teisipäeval kuulab väliskomisjon nii välisministeeriumi esindajat kui ERRi ajakirjanik Aarne Rannamäed viimastest sündmustest Süürias, Liibanonis ja ka Egiptuses.

Samuti oli sellel nädalal komisjonis arutlusel valimiseelne olukord Soomes, Kasahstani presidendi riigivisiidi eelselt Eesti-Kasahstani suhted, Eesti seisukohtade kinnitamine Euruoopa Liidu ja NATO välisministrite kohtumisteks. Vastavalt välissuhtlemisseadusele on väliskomisjoni pädevuses ka meie suursaadiku kandidaatidega tutvumine. Sellel nädalal oli neid kolm. Ka tuleval nädalal on meil kuulata kolm kandidaati. Lisaks on tuleval esmaspäeval meie ees Eesti suursaadik Pekingis Andres Unga, et rääkida viimastest Hiina arengutest ning kahepoolsete suhete perspektiividest.

Väliskomisjoni vastutusalas on tegelikult kogu Riigikogu välissuhtlemise koordineerimine. Ilma komisjoni esimehe allkirjata ei saa toimuda ükski välislähetus. Nii algatasime sellel nädalal ka Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamise, mis peaks jõudma lõpule hiljemalt 10. maiks.

Ja lõpuks. Endise ajakirjanikuna olen alati pidanud oluliseks poliitiliste otsuste võimalikult suurt läbipaistvust ning avatust. Nii oli väliskomisjon 2003. aastal esimene Riigikogu alatine komisjon, kellel tekkis oma kodulehekülg. Sellest nädalast võib aga meie komisjoni tegevusi jälgida lisaks veel Facebooki ja Twitteri vahendusel. Mõistagi hoian ka ise oma blogi ja suhtlusvõrgustike kaudu huvilisi kursis komisjoni tegevustega.