NATO-Vene suhetest

Postimees avaldas eile julgeolekuanalüütiku Eerik-Niiles Krossi kriitilise artikli NATO ja Venemaa suhetest, mis on tekitanud väga vajaliku arutelu. Alljärgnevas on mõned minu mõtted seoses Krossi artiklis käsitletuga.

Minu arvates on NATO-Vene suhetes väga palju soovmõtlemist ja seda mõlemalt poolelt. NATOs arvatakse, et Vene-Gruusia sõda oli pigem Tbilisi probleem ning Bukaresti tippkohtumise ebaõnnestumine on ajalugu. Samas usutakse, et Venemaa pole üldse nii agressiivne kui seda tema sõjalised õppused või ametlikud doktriinid välja näitavad. Venemaal aga arvatakse, et NATO on suuresti minevik ning euroatlandi ühtsusest on järel vaid mälestus. Mõlemas lähenemises on tubli annus ohtlikku eksirännakut, mis võib ühel hetkel muutuda väga tõsiseks konfliktialgeks. 

NATO-Vene strateegiliste suhete või partnerluse aluseks ei saa olla mitte ühine koostöö kusagil Afganistanis, mis on nii või teisiti ajutise iseloomuga ja kus Venemaa on vaid kõrvaltvaataja, vaid ühiste väärtuste ning õigusriigi põhimõtete rõhutamine. NATOl saab Venemaaga olla usaldusväärne suhe vaid siis, kui Venemaa asub tegelike demokraatlike reformide teele ning jätab oma naabrid lõpuks ometi rahule.

Nii Euroopal kui USAl puudub täna Venemaa-poliitika. Täpsemini öeldes puudub järjekindel ning ka Moskvale arusaadav poliitika. Kord räägitakse, et suhted pole enam kui "business as usual", siis räägitakse midagi Venemaa energiarelvast ometi kahepoolseid tehinguid edasi tehes ja äkki jõutakse ümberlülitusnupuni. 

Venemaa välispoliitika alates Vladimir Putini kõnest Müncheni 2007. aasta veebruaris on seevastu olnud väga järjekindel: euroatlandi ühtsus tuleb lõhestada, Euroopa Liit ja NATO marginaliseerida ning selle pinnalt luua Moskvale domineerimisväli suhetes lääneriikidega.

Lääneriikide edukas poliitika Venemaa suunal saab olla võimalik vaid ühise, solidaarse ning järjekindla käitumise kaudu. Lahendada tuleb probleeme seal, kus need on võimalikud ja kus pooled on selleks valmis. Kaasa arvatud Eesti ja Vene suhetes. Samas aga tuleb mõista, et Venemaa klassikaline zero-sum diplomaatiale ei saa vastet pakkuda vaid pehme ja pideva järeleandmistaktikaga. See ei anna loodetud tulemusi.

Tuleval nädalal saavad Riigikogu komisjonid viimase informatsiooni Eesti seisukohtadest seoses NATO Lissaboni tippkohtumisega. Ma olen nõus, et meie avalikus arutelus on meie julgeolekule ülitähtsale teemale pühendatud vähem tähelepanu kui võiks. Ma kutsun siinkohal üles ka meie ajutrustide mõtlejaid kaasa rääkima ning oma seisukohti avaldama. Küsimus ei ole mitte üksnes NATO strateegilises kontseptsioonis, vaid kogu euroatlandi väljal toimuvas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Nii palju kui mina olen tutvunud meediaväljaannetega antud teemal, teie arvamus ei klapi üldise meeleoluga Lissaboni kohtumise eel.
Näiteks nii kirjutab Rasmussen oma Facebooki lehel:

the time has come for a fresh start in NATO Russia relations
Marko Mihkelson ütles …
Hea anonüümne, täpselt samuti kuulutas ka lord Robertson kümme aastat tagasi. Kahjuks me teame, mis vahepeal on juhtunud.
Peedu Metsaots ütles …
Eestit külastas Julia Latõnina. ERR reklaamis tema esinemist. ERR-is seda esinemist vaadata ei saa (võib-olla otse sai). Mis toimub? Mitte eriti ammu käis siin ka A.Illarionov, on käinud hiljuti ka Solonin. Eesti meedias on täielik vaikus. No venekeelses Delfis muidugi on infot, et on selliseid inimesi siin käinud. Mul isiklikult hakkab hirm. On Teil midagi öelda, et seda hirmu kuidagi leevendada. Ma saan aru, et te olete hetkel võimupartei esindaja. Miks ERR, kellele MINA palka maksan, ei avalda Eesti riigile ja kodanikele vajalikku infot?
Marko Mihkelson ütles …
Peedu: kas info all peate silmas nende ürituste lähemat kajastamist? Kui jah, siis eks see ole alati valikute küsimus. Kuid venekeelses AKs võiks nende jaoks tõesti rohkem ruumi jagada või lausa eraldi saateprogrammi kaudu.
Anonüümne ütles …
Hea anonüümne, täpselt samuti kuulutas ka lord Robertson kümme aastat tagasi. Kahjuks me teame, mis vahepeal on juhtunud.
.....
Hea Mihkelson. Vahepeal on juhtunud see, et lääne kirjandus arutleb täiesti tõsimeeli VFi NATOga liitumisel... selle ideega on välja astunud näiteks mõned Saksamaa poliitikud, ja mitte ainult nemad.
Aga teil siin ikka ja jälle seesama vana laul.
Maailm muutub, teate seda ? Maailm muutub, inimesed muutuvad, Venemaa muutub, aga teie ? Kas russofoobia on nii magus ?
Marko Mihkelson ütles …
Anonüümile: raske muidugi arutleda, kui nii kõlav demagoogia platsis - maailm muutub. Kui tohiks küsida, mis osas on Venemaa muutunud eriti viimase kümne aasta jooksul? Soovitan lugeda Lilia Ševtšova viimast raamatut, kui te juba foobiatest räägite.
Anonüümne ütles …
Kui tohiks küsida, mis osas on Venemaa muutunud eriti viimase kümne aasta jooksul?
..
ma arvan, et VF on väga oluliselt muutunud. Esiteks, võrreldes jeltsiniaegse perioodiga, on muutunud suhtumine riigi rahaasjadesse. Kui Jeltsini ajal parseldati põhiliselt kogu riigivara maha, siis nüüd jookseb raha ilusti riigi rahakoti sisse. Kas siis see ei ole muutus ?
Teine tuleneb esimesest - on kasvanud VF jõukus ja enesekindlus.
Kolmandaks on seoses esimeste kahe punktiga muutunud ka välismaailma shtumine VFisse. Kas siis te tõesti seda ei näe, või ei soovi te seda näha - aga see on juba teie isiklik probleem.
...
Marko Mihkelson ütles …
Esimene punkt - raha. Venemaa majandus on kasvanud eeskätt nafta- ja gaasihindade toel, mis alustasid kiiret ülesliikumist 1999. aastal. Hiljuti Moskvas käies ütlesid mitmed Venemaa valitsust nõustavad analüütikud mulle, et olukord majanduse struktuuris pole kiita ning 2014-15 võib ees oodata tõsine kriis. Jukose juhtum pole muidugi anonüümile mingi argument... aga olgu. Samas tean ettevõtjaid, kes said Venemaal hakkama Jeltsini ajal ja saavad ka nüüd.

Teiseks- loomulikult on Venemaa enesekindlus kasvanud, kuid kahjuks kipub selle sisuks olema revisionism välispoliitikas ning traditsionalism siseriiklikus poliitikas. Kirjutan sellest peagi Varrakus ilmuvas raamatus, kus võtan kokku oma arusaamise naaberriigis toimunust viimase 30 aasta jooksul.

Kolmandaks - on täiesti loomulik, et Venemaaga tuleb leida võimalusi koostööks. Tegemist ju maailma ühe suurmõjutajaga. Ka Eestil on siin arusaadav huvi. Küsimus on vaid selles, mis on selle koostöö sisuks ning kuivõrd vastastikustest huvidest on see lähtuv.
Anonüümne ütles …
Esimene punkt - raha. Venemaa majandus on kasvanud eeskätt nafta- ja gaasihindade toel, mis alustasid kiiret ülesliikumist 1999. aastal.
..
no näete - siin te tunnistate, et Venemaa majandus on kasvanud. Meie arutelu kontekstis ei ole ju sisuliselt tähtis, mille arvelt, teie ju siin ei soovinud nõustuda sellega, et Venemaal leidsid aset üleüldse mingid muutused. See, et gaasi arvelt, on ühelt poolt mitte eriti hea, teisalt aga vaadates Jeltsini ajal suurem osa gaasi/nafta müügist laekus kuhuiganes, kuid mitte riigi rahataskusse. Kas siis Putini poolt läbiviidud riigikassa täiendamise korrastamine ei ole teie arvate suur pluss, võrreldes jeltsiniaegse bardakkiga ?
..
teises punktis - VF enesekindlus on kasvanud, ka see on hea. Riiik soovib ja on suuteline oma sõna ütlema teiste riikide sekka - mis selles halba on ? Kuid mis veelgi olulisem -kui Jeltsini ajal teised riigid suhtusid VFisse üleolevalt tänu VF ebaenesekindluse ja nõrkusega, siis uuel ajal just need välisriigid esimestena initsieerivad kontakte. Kas te siis vahet ei soovi või ei suuda näha, teie, raamatute autor ?
..
Ja kas te endiselt teete minule suured silmad vastu, kui mina ütlen , et ajad on muutunud ja VF on muutunud, kui te olete sisuliselt oma tekstis minuga juba nõustunud ?
Ja kas russofoobia on tõesti nii magus ?
Anonüümne ütles …
Hr Mihkelson peab arvatavasti sislmas sisulisi muutusi, mitte deržaava taganutmist erinevates vormides.

Hr Mihkelsoni jutu iva on selles, et niikaua kuni Moskvast vaadatakse maailma läbi "nõukogude Liidu prillide", ei saa rääkida mingist läbimurdelisest koostööst lääne mitmesuguste organisatsioonidega.

Isiklikult arvan, et mingit reaalset muutust moskva välispoliitikas ei toimu enne kui on võimult lahkunud "putini põlvkond" - 50ndates eluaastates mehed, enamasti jõustruktuuride taustaga, kelle haridus ja arusaamad pärinevad sügavast stagnaajast ( mailma koheldakse endiselt kui vaenlast ja poliitilises mõtlemises domineerib endiselt "sõda USAga") ja kes pole siiani leppinud sellega, et nõukogude liitu ei ole enam ja ei suuda aru saada, et venemaal puuduvad ressursid et täita "nõukogude liidu kohta".

Salasilm
Anonüümne ütles …
ei saa rääkida mingist läbimurdelisest koostööst lääne mitmesuguste organisatsioonidega
..
saab ikka, valetate. Kui lääne organisatsioonid ise pakkuvad VFile osalemist kaitsekilbis - siis on see väga sisuline ja oluline muutus. Kui teie ja Mehkelson julgeksite ise endale tõtt tunnistada - siis see tähendab, et lääne organisatsioonid ei näe VFis sõjalist ohtu.
Objektiivne reaalsus on järgmine - läänemaailm üldiselt elab uues ajas. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, teised, ka USA, lähtuvad uuest mudelist, sest näevad aset leidnud muutusi.
Teatud Eesti poliitikud või vaatlejad neid muutusi Venemaal ja lääne suhtumises näha ei soovi, ja vähe sellest, püüavad veel lääne poliitikuid / vaatlejaid pöörata oma usku. Mis kasu selles ?
Ma lausa imestan: sõnadel te isegi räägite vajadusest teha koostööd VFiga, aga faktiliselt tegelete kaigaste kodaratesse viskamisega.
Anonüümne ütles …
selle ühise raketikilb idee käis välja venemaa, seda esiteks. Ja loomulikult pidi see pandama riiki, mida kreml loeb enda mõjusfääri kuuluvaks.

Miks venemaa ei taha raketikilpi poolas näha? sellepärast et tegemist oleks USA investeeringuga poolasse ja kui ajad muutuks ärevaks, võib see olla üks argumente, miks NATO ka tegelikkuses peaks Poolale appi minema.

Samuti lootsid venelased et äkki annaks nn. ühisprojekti kaudu endale mingit tehnikat ja know how'd sahkerdada.

kolmas venemaa kaalutlus oli: kui meie koostööprojektist ära ütlete, jääte piinlikku olukorda seal läänes: ise räägite pidevalt koostööst, aga kui meie pakume, siis ei kõlba.


Neljandaks, kõige olulisem punkt on, kuivõrd siiralt Moskvas seda koostööprojekti üldse võeti - lõppeks on Venemaa Iraani müünud kõvasti (tuuma)tehnikat ja tahaks seda edaspidigi teha, seega on küsitav, miks peaks Kreml tahtma Iraanile raketikilbi näol järsku hakata vastu töötama.

Salasilm
Anonüümne ütles …
Ma ei mõista, milline on teie point. Te olete Mihkelsoniga mõlemad libedad nagu angerjad, ja teile tuleb alati meelde tuletama, millest me alustasime. Aga alustasime me sellest, et mina ütlesin: ajad muutusid, maailm muutub, muutub ka Venemaa ja välismaa suhtumine VFisse, ning vana jeltsiniaegse üleoleva suhtumise ja ignorantsuse asemele tuleb uus poliitika, kus läänemaailm arvestab VFiga ja ka initsieerib ise dialoogi VFiga. Sest et VF on tugevnenud, ja on muutunud arvestavaks.
Ka Rasmusseni viimane visiit Moskvasse on selle tõestuseks.
Kui Mihkelson ütleb, et rääkida VF tugevnemisest ja läänemaailma muutunud suhtumisest VFisse on demagoogia, siis Rasmusseni visiit , minu arust, tõestab minu sõnu väga veenvalt.
Anonüümne ütles …
Seda va dialoogi on peetud juba jeltsini aegadest alates aga tulemused on seni suht nirud.


Ja rasmussen ei käind Moskvas mitte sellepärast et "suure ja tugeva venemaaga tuleb nüüd arvestada" vaid Kremlist tuli kutse - meil on koduõuel probleemid, mille lahendamiseks oleme nõus NATOga afghanistanis kitsas valdkonnas - narkokaubanduse likvideerimine - koostööd tegema.

Salasilm
Anonüümne ütles …
Ja rasmussen ei käind Moskvas mitte sellepärast et "suure ja tugeva venemaaga tuleb nüüd arvestada" vaid Kremlist tuli kutse - meil on koduõuel probleemid
..
ah lõpetage nüüd ära. Teie soovite ilmselt et teie sõna jääks viimaseks. VF osutas abi NATOle Afg. sõjas juba ammu enne seda, võimaldades näiteks transpordikoridori.
Teie ignoreerite seda, et Rasmussen käis Moskvas kooskõlastamas eelseisva Lissaboni kohtumise tingimusi, ja resultaadiks on Medvedevi nõusolek isiklikult osaleda Lissabonis. Nagu te võite ise aru saada, just nende dialoogi käigus Moskvas sündis see, mis pööras Medvedevi isikliku visiidi kasuks. Ilmselt, Rasmusseni suust kõlas mingi huvitav initsiatiiv.
Anonüümne ütles …
see NATO-vene koostöökogu on lihtsalt üks suur mull.

Kusjuures algselt oli eesmärgiks "positiivne hõlmamine": võtta venemaa igalepoole vastu, kuna nii on venemaad võimalik ka mõjutada ja "hajutada Kremli külmast sõjast pärinevat hirmu NATO ees."

tegelt praktikas käib üks suur lehmakauplemine: vene poolse transpordikoridori osa eest lubati omal ajal pikendada vene "rahuvalvajate" mandaati gruusias.


loomulikult, nii NATO kui eraldi USA kui Lääne Euroopa suurriigid üritavad sel Lissaboni kohtumisel Venemaale igasugu projekte maha müüa. Aga mitte sellepärast et "venemaa on saanud suureks ja võimsaks" vaid ikka sellepärast et angloameerika-euroopal kipub ressursse nappima ja püütakse leida liitlasi. Näete isegi, hädaga kõlbab ka Talibaniga ( küll mõõdukamate fraktsioonidega) läbi rääkida.

ja loomulikult, seoses narkoäri ja Kaukasiasse sisse imbuvate islamiradikaalidega on ka Moskval tekkinud huvi, et Afghanistanis mingi stabiilsem võim tekiks.

(muidu oli suhtumine, et tore kui NATO afghanistanis verest tühjaks jookseb)

Jeltsini ajal oli siseprobleeme nii palju, et ühtselt juhitud riiklikku välispoliitikat lihtsalt ei olnud.


NATO-Venemaal on äkitse tekkinud ühine valupunkt ja neid kirjutisi on juba loetud, kus loodetakse et "äkki annab selle pealt midagi edasi arendada"

Hr Mihkelson on lihtsalt selle kohapealt skeptiline.

Salasilm
Anonüümne ütles …
Kas me l]petame siiski positiivsel toonil, sest et ka teie viimane postitus ei ole vastuolus sellega , mida mina ütlen, ja mida Mihkelson ei suuda tunnistada:
VF on muutunud rahaliselt jõukamaks Putini ajal, ta on suutnud lahendada Putini ajal nii palju siseprobleeme, et on tekkinud mahti tegeleda välisprobleemidega, täielik ignorantsus nõrga jeltsiniaegse VF suhtes on asendunud koostööga, konsultatsioonidega, vastastike huvide arvestamisega.
Anonüümne ütles …
siit ka vajadus lõpetada külmasõjaaegne suhtumine VFisse, mida harrastavad mõned Poola ja Baltikumi poliitikud ja kodukootud vaatlejad - meil on akna taga aasta 2010, mitte 1975.
Marko Mihkelson ütles …
... kus tapetakse või invaliidistatakse ajakirjanikke ning suletakse suu teisitimõtlejatel.
Anonüümne ütles …
Marko, alles praegu lugesin, et teleajakirjanik sai läbipekstud siinsamas Tallinnas, ühe baari juures. Tema teeb telekas politseikroonikat. Aga Eesti on elanikkonna poolest 100 korda väiksem. Nii et võtame ikka proportsionaalselt.
Aga teisitimõtlejad on näiteks need, kes ei olnud nõus Pronksmehe üleviimisega.
Meil siin Eestis esinevad samad asjad, aga väiksemas mastaabis. Nii et ärge demagoogitsege.
Anonüümne ütles …
Ma alati ootaksin Markolt suuremeelsemat suhtumist külastajatesse; nii kui väikegi kahtlus tekivari@kesknadal.eeib, et tegemist oponendiga, langeb Marko suvalise anonüümikuga ühele tasemele.

Rahvaesindaja. Sealjuures väärikalt tasustatud, et oma tööd RAHVAGA teeks.

Tõnis Bleive
Marko Mihkelson ütles …
Tõnis, milles probleem? Kas sa tõesti kinnitad, et sulle meeldib, kui ajakirjanikke tapetakse, inimesi õigusetusse surutakse ning naabrite iseseisvust püütakse marginaliseerida?
Anonüümne ütles …
Marko, see on suur probleem.

(Mul isegi ajakirjaniku meiliaadress tungis eelnevasse kommentaari)

Sellepärast ei saa sellele nii mustvalgelt läheneda.

Tegelane, kes end tutvustama ei vaevu, räägib väga arukat juttu - ta ei õigusta näpuotsagi võrra Vene režiimi, ta räägib Venemaa mõjukuse kasvust.

Ma ei läheks Rasmusseni asemel Moskvasse, kus alles hiljuti ajakirjanik pea surnuks peksti, naeratades Medvedjeviga kätt suruma.

Ma tõstaks näiteks meie liiduvabariigi EL-i asjade komisjoni juhina NATO juhtide peale häält. Meil on ju see õigus?

Teiseks. Miks Sa kunagi ei räägi suhteliselt sarnasest olukorrast Eestis? Tõsi, seestpoolt paistab asi alati teistsugusena, kuid Sinu tasemelt ootame ka võimekust kõrvalpilguks!

Räägime näiteks KaPo-st. Millega põhjendad selle organisatsiooni jõhkrat omavoli (Madissonist Keskerakonnani, Iseseisvusparteist loomakaitsjateni jne. jne.)?

Kuidas on võimalik, et KaPo-t kontrolliva Riigikogu erikomisjoni esimees saab olla niivõrd manipuleeritav, nagu ilmnes juba ülemöödunud, eriti aga eelmise aasta Äripäeva käsitluses?

Kõik eelnev on näited. Arvan, et tabad mõtte.

Tõnis

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?