Saksamaa ja Venemaa kirjutavad ajalooõpiku


Homme hommikuseks intervjuuks BBC venekeelsele raadiole veidi materjale lugedes tänasest Merkeli ja Medvedevi kohtumisest Jekaterinburgis avastasin muu hulgas ühe huvitav uudise: kaks riiki on valmis kirjutama esimese ühise ajalooõpiku.

Sakasmaa ja Venemaa suhted on viimastel aastatel olnud väga intensiivsed, laiendatud on majanduskoostööd ning tippkohtumised poliitilisel tasemel pole ühelgi teisel Euroopa riigil Venemaaga nii sagedased kui Berliinil.

Jekaterinburgis räägitust ja kokkulepitust võiks kirjutada pikemalt, kuid võtan Berliini ja Moskva suhete teema ühes järgmises blogiloos luubi alla. Samas on see ajalooõpiku teema ikka sedavõrd silmatorkav, et kohe kuidagi ei saa seda mainimata jätta.

Saksa poliitilised fondid püüdsid juba 1990-ndatel aastatel näiteks kokku viia Venemaa ja Balti ajaloolased õpikute kirjutamise koha pealt. Naumanni fondil oli koguni projekt, kus ma ka ise osalesin. See siiski kuhugi välja ei viinud.

Nüüd on siis Moskva ja Berliin lausa riigi tippude tasandil otsustanud ajaloo uuesti lahti kirjutada. Põnev oleks teada, kes ja kuidas seda peaksid tegema ning mõistagi, mil viisil leiavad kajastust kahe riigi jaoks väga tundlikud küsimused. Eriti kõik see, mis puudutab Teise maailmasõja vallapäästmist. Loodetavasti ei hakata selles võitlema "ajaloo võltsijate" vastu.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ajalugu on kommenteeritud faktide loetelu.
Faktide loetelu ise on ühene - fakt on oma olemuselt tõene. Kommenteeritakse fakte aga kommenteerija väärtushinnangute põhjal.
Nõukaaegne ajalugu kommenteeris kõike klassivõitluse seisukohalt, kristlik ajalugu kristlike väärtuste seisukohalt, rahvuslik ajalugu rahvuse seisukohalt.


1000 aastat tagasi madistasid Eesti maakonnad omavahel - saarlased röövisid harjukaid ja tartlased ugandlasi - see ei sega meil täna eesti ühtset ajalugu omamast. Saksa pisiriigid sõdisid paarsada aastat tagasi omavahel - sellest hoolimata on neil täna ühiselt aktsepteeritud ajaloonarratiiv.

Eeskätt tuleb EL-s kokku kirjutada ühine EL ajalugu tänaste väärtuste seisukohalt. Mis need väärtused aga on? Kas mitte esmane pole humanism?
Hakkasin kord seda teemat ühe sakslasega arutama - hakkasime kaugemalt peale, aga ei jõudnud Napoleoni sõdadenigi välja. Juba Prantsuse revolutsioongi on selles valguses äärmiselt negatiivne sündmus - feodalismilt kapitalismile oleks saanud ju vähem veriselt üle minna - nagu Inglismaal või Hollandis näiteks.

Napoleoni suhtes ühine seisukoht leida on ehk raskemgi kui Hitleri suhtes - viimase koha pealt on sakslased nii maha materdatud, et lasevad enesele ette kirjutada, mida iganes. Esimese ülistamisest tuleb aga prantslased alles panna loobuma.

(Huvitav - kas Kreekal ja Itaalial on täna ühine arusaam antiikajaloost?)

See Vene-Saksa üritus aga optimismi ei ärata. Sakslased kannatavad ikka oma (natsi)masohismi ja venelased (kommunismi)messianismi all.

II MS ajalookirjutuse olukorda Venemaal iseloomustab aga Suvorovi järgmine peatükk:
http://www.suvorov.com/books/poslednaja-respublika-3/27.htm
Et ta selle kevadisel Tallinna konverentsil ette kandis, siis võib arvata, et olukord Venemaal on endine.
Ehk siis võiks teema kokku võtta tema sõnadega:
"Абсолютно нереальная затея".
Anonüümne ütles …
Minul jällegi on mõte, miks need konverentsid just Jekaterinburgis toimuvad.
Anonüümne ütles …
Ilmselt on teinud reformierakond ja tema eelmised ja tänased koalitsioonipartnerid väga head tööd.
Et isegi saksamaa ja venemaa hakkavad tegema õiget ajalugu. Lisada veel tuleks ka USA õnnistus.

Eks me väikeriigil tuleb saksamaa otsustega leppida. Koostöö eelkõige.
Või siis - meie kodused väärtused paika panna, siis saame ka venemaa poolse ajalooga hakkama.
Eks aitab vahel ka huumor. Kes veel Gori joonistusi mäletab..
Anonüümne ütles …
Теперь ещё и исторический Nord Streem ?!

Вот такая ЗАГОГУЛИНА, как говаривал Борис Николаевич
Anonüümne ütles …
Excuse me, please - kirjaviga ikka - sest NORD STREAM

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA