Euroga liitumine näitab Eesti küpsust


Täna oli siis selleks viimaseks päevaks, mil jõudis lõpule täpselt kaks kuud kestnud Eesti euroga liitumise poliitiline otsustusperiood. Rahandusministritel jäi veel ära vormistada eurole ülemineku päev (1. jaanuar 2011) ja ümberarvestuskurss (1 euro võrdub 15,6466 krooniga). Nüüd jääb kuni 1. jaanuarini üle vaid siseriiklike tehniliste ettevalmistuste lõpuleviimine.

Eurotsooniga liitumine on tubliks kinnituseks Eesti kui Euroopa Liidu liikme küpsusest. Ühest küljest räägib see sisepoliitilisest arukusest, mis on varemgi väljendunud suuremate rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Tegelikult on ka näiteks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni töö heaks tõenduseks sellest, et koalitsiooni ja opositsiooni huvid koonduvad enamasti Eestile parimate positsioonide ja seisukohtade taha. 

Teisest küljest on kuus aastat Euroopa Liidu liikmena andnud Eestile piisava annuse enesekindlust. Euroalaga liitumine taandab nn uue liikme staatuse meie jaoks juba kaugesse minevikku. Eesti on regiooni üks kõige enam integreerunum lääneriik, mis annab meile korraga nii täiendavaid võimalusi kui ka kohustusi.

Nüüd on kõige olulisem keskenduda nende rahvusvaheliste võimaluste paremale kasutamisele meie kõigi elujärje parandamiseks siin Eestis. Loodetavasti annavad valimised lisaks tühjadele lubadustele (eriti igasuguste palkade või pensionite mitmekordistamislubadused) ka häid ideid majanduse elavdamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks. Rääkimata siis kõigist teistest meie elu tahkudest. Euro on siin kindlasti vaid üheks vahendiks.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kes endale eurost jumala on teinud on mitte ainult vaimust vaesed, vaid lausa suitsiidsed tolad. Kas te ei näe, mis euro ja eurotsooniga toimub, kas analüütilist mõtlemist ei ole kriipsuvõrdki, et hoiduda uppuvale laevale minemast? Kurb.
14 juuli, 2010 11:40
Marko Mihkelson ütles …
Anonüümile: esiteks tuleks vahet teha analüüsidel ja spekulatiivsel propagandal. Kui euroga peaks midagi juhtuma, mida ma siiski ei usu, ei jätaks see mõjutamata mitte üksnes Eesti krooni, vaid kogu maailma finantssüsteemi. Otsustajate seas on parem olla, kui teiste tehtud otsusteid järgida.
14 juuli, 2010 11:51
Anonüümne ütles …
see euro ei muuda sisuliselt midagi. inimesi ta targemaks ei tee ja haigeid terveks ei ravi. vaesed rikkaks ei saa jne.
kuidas te näete elujärje parandamist eestis?
millised on prioriteedid?
15 juuli, 2010 12:12
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave