Euroopa abitus lükkab Ukrainat Kremli kaissu

Mida aeg edasi, seda rohkem kipub ilmnema tõsiasi, et Ukraina president Viktor Janukovitš on oma välispoliitilises tegevuses eelistamas Venemaad Euroopale. Kriitilise majandusliku olukorra parandamiseks on Kiiev haaranud kõige lihtsama, aga samas ka kõige ohtlikuma õlekõrre järele - andnud ära osa oma suveräänsusest odava gaasi eest.

Musta mere laevastiku leppe pikendamine polnud tegelikult üllatus. Küll aga oli üllatus selle leppe sõlmimise ning ratifitseerimise kiirus, kusjuures Ukraina avalikkuses ei eelnenud sellele ühtegi debatti. Opositsiooni korraldatud munasõda tõmbas küll rahvusvahelist tähelepanu, kuid ei enamat. Otsus on sündinud ning nüüd jääb oodata juba järgmisi Kiievi järeleandmisi Moskvale. Seda eriti majanduse vallas.

Venemaa liidrite aktiivsus Ukraina suunal on täielikult varjutanud Euroopa Liidu tegevuse, mis tõestab veelkord ühenduse välispoliitika haprust ning oma eesmärkide hajusust. Idapartnerlusest pole siiani midagi märkimisväärset sündinud ning oluline gaasivõrkude uuendamiskava on varju jäämas odava gaasi eelistamisele.

Ukraina edasist käekäiku hakkab kindlasti mõjutama Moskva kasvav surve Ukraina integreerimiseks 1. juulist tööd alustava Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliiduga. Siiani on Kiiev selle ettepaneku eesotsas Janukovitšiga tagasi lükanud. Kuid juba selle aasta lõpuks vajab Ukraina 30 miljardit dollarit oma võlgade teenendamiseks, mis teeb Kiievi positsiooni väga haavatavaks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?