Poola sisepoliitika jääb parempoolseks


Erakorralised presidendivalimised Poolas leiavad aset 20. juunil. Kui esimeses voorus ei peaks keegi kandidaatidest saama üle 50 protsendi häältest, siis lõppotsus tehakse 4. juulil teises voorus. Juba täna on selge, et sõltumata tulemusest jääb Poola tugevalt paremtsentristlikuks.

Tegelikult on küsimus vaid kahe kandidaadi vahel. Praegune presidendi kohusetäitja Bronislaw Komarowski (fotol), kes esindab peaministri Donald Tuski juhitud Kodanike Platvormi (IRLi sõsar Euroopas), on olnud viimastel nädalatel selge favoriit.

Õiguse ja Korra partei esitab tõenäoliselt veel sellel nädalal oma kandidaadiks hukkunud presidendi kaksikvenna, erakonna liidri Jaroslaw Kaczynski. Viimastes arvamusküsitlustes jääb ta Komarowskist maha paarikümne toetusprotsendi võrra.

Tuleb rõhutada, et pärast hektilist sisepoliitilist perioodi 1990ndatel aastatel on Poolas viimase kümnendiga toimunud väga tugev konsolideerumine. Kahtedel viimastel parlamendivalimistel on selge enamuse võitnud kaks ülalmainitud paremtsentristlikku erakonda, lükates sotsiaaldemokraadid ning teised vasakjõud marginaalsesse staatusse.

Demokraatlik Vasakliit kaotas traagilises lennuõnnestuses veel ka oma juhtfiguuri Jerzy Szmajdzinski, mis teeb nende võimalused väga ahtaks. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Vasakliidu toetus 7 protsendi ringis, samal ajal, kui Tuski parteid toetab 45 protsenti ning Kaczynski erakonda 32 protsenti valijatest.

See aga on veelkordne kinnitus sellest, et nii eelseisvatel presidendivalimistel kui tuleval aastal toimuvatel parlamendivalimistel pole oodata põhjalikku muutust Poola sisepoliitilises jõuvahekorras. Rahvusvaheliselt on aga eeldada, et Poola mõjukus nii regioonis kui ka Euroopas laiemalt pigem kasvab kui kahaneb.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave