Poola sisepoliitika jääb parempoolseks
Erakorralised presidendivalimised Poolas leiavad aset 20. juunil. Kui esimeses voorus ei peaks keegi kandidaatidest saama üle 50 protsendi häältest, siis lõppotsus tehakse 4. juulil teises voorus. Juba täna on selge, et sõltumata tulemusest jääb Poola tugevalt paremtsentristlikuks.
Tegelikult on küsimus vaid kahe kandidaadi vahel. Praegune presidendi kohusetäitja Bronislaw Komarowski (fotol), kes esindab peaministri Donald Tuski juhitud Kodanike Platvormi (IRLi sõsar Euroopas), on olnud viimastel nädalatel selge favoriit.
Õiguse ja Korra partei esitab tõenäoliselt veel sellel nädalal oma kandidaadiks hukkunud presidendi kaksikvenna, erakonna liidri Jaroslaw Kaczynski. Viimastes arvamusküsitlustes jääb ta Komarowskist maha paarikümne toetusprotsendi võrra.
Tuleb rõhutada, et pärast hektilist sisepoliitilist perioodi 1990ndatel aastatel on Poolas viimase kümnendiga toimunud väga tugev konsolideerumine. Kahtedel viimastel parlamendivalimistel on selge enamuse võitnud kaks ülalmainitud paremtsentristlikku erakonda, lükates sotsiaaldemokraadid ning teised vasakjõud marginaalsesse staatusse.
Demokraatlik Vasakliit kaotas traagilises lennuõnnestuses veel ka oma juhtfiguuri Jerzy Szmajdzinski, mis teeb nende võimalused väga ahtaks. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Vasakliidu toetus 7 protsendi ringis, samal ajal, kui Tuski parteid toetab 45 protsenti ning Kaczynski erakonda 32 protsenti valijatest.
See aga on veelkordne kinnitus sellest, et nii eelseisvatel presidendivalimistel kui tuleval aastal toimuvatel parlamendivalimistel pole oodata põhjalikku muutust Poola sisepoliitilises jõuvahekorras. Rahvusvaheliselt on aga eeldada, et Poola mõjukus nii regioonis kui ka Euroopas laiemalt pigem kasvab kui kahaneb.
Kommentaarid