Euroopal on torujuhtmed sõlmes
Kuigi Euroopa Liidu energiapoliitika on täna tunduvalt sõnakam ning rohkem ühtsuse poole kaldu kui veel mõni aasta tagasi, jääb veel paljugi teha. Eriti silmatorkav on liikmesmaade erinev suhtumine ida suunalt lähtuvatesse gaasitoruprojektidesse.
Venemaa president käis just Soomes Nord Streamile tuge tegemas. Soome tunnustuseks võib öelda, et seoses selle projektiga on keskkonnamure nendele alati peateema olnud ning sarnane vastus anti ka nüüd. Vähemalt avalikult.
Saksamaa seevastu on Nord Streamile jäägitut toetust jaganud. Schröderi roll on mõistagi läbinähtav, kuid ega ka kantsler Merkel pole oma suurfirmade huvidele vastu rääkinud. Kas sügisesed valimised toovad siin selgust?
Hoopis kummalisem või siis keerulisem on lugu lõunapoolsete torujuhtmetega. Teatavasti on Venemaa pakkumas Euroopale South Streami projekti, mis peaks tõrjuma Lõunakoridori ehk Nabucco torujuhtme tahaplaanile.
Ülehomme peakski Bulgaaria pealinnas toimuma South Streami promoüritus, millest pidi algselt osa võtma ka Venemaa peaminister Vladimir Putin. Moskva on soovinud näha Sofia deklaratsioonis South Streami tunnistamist Euroopa Liidu prioriteetseks projektiks. Brüssel pole selles minu teada aga kuigi veendunud ning loodetavasti sellist määratlust ei anta.
Euroopa Liidu eesistuja Tšehhi on aga 8. maiks kavandamas Prahas omakorda Nabucco toetuskonverentsi, kus peaksid osalema Türgi, Turkmenistani, Kasahstani, Aserbaidžaani ja Gruusia liidrid. Vaatlejatena nähakse veel Iraaki, Egiptust, Usbekistani ja Venemaad. Nabucco projekt peaks valmima 2014. aastaks, mis oleks ida-lääne-suunalises gaasitranspordis Euroopa Liidule vajalik alternatiivkanal.
Tegelikult vajab Euroopa Liit hädapäraselt liikmesriikide ülest lähenemist kõigile nendele torujuhtmetele. Vaid ühise positsiooni ning liikmesriikide huvisid arvesse võtva lähenemisega on võimalik vältida manipulatsioone ning hinnamänge mistahes gaasitootja poolt.
Sellega seoses on veelkord oluline üle rõhutada, kui oluline oleks Euroopa Liidu ühtse välispoliitika aktiviseerimine just Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia suunal.
Venemaa president käis just Soomes Nord Streamile tuge tegemas. Soome tunnustuseks võib öelda, et seoses selle projektiga on keskkonnamure nendele alati peateema olnud ning sarnane vastus anti ka nüüd. Vähemalt avalikult.
Saksamaa seevastu on Nord Streamile jäägitut toetust jaganud. Schröderi roll on mõistagi läbinähtav, kuid ega ka kantsler Merkel pole oma suurfirmade huvidele vastu rääkinud. Kas sügisesed valimised toovad siin selgust?
Hoopis kummalisem või siis keerulisem on lugu lõunapoolsete torujuhtmetega. Teatavasti on Venemaa pakkumas Euroopale South Streami projekti, mis peaks tõrjuma Lõunakoridori ehk Nabucco torujuhtme tahaplaanile.
Ülehomme peakski Bulgaaria pealinnas toimuma South Streami promoüritus, millest pidi algselt osa võtma ka Venemaa peaminister Vladimir Putin. Moskva on soovinud näha Sofia deklaratsioonis South Streami tunnistamist Euroopa Liidu prioriteetseks projektiks. Brüssel pole selles minu teada aga kuigi veendunud ning loodetavasti sellist määratlust ei anta.
Euroopa Liidu eesistuja Tšehhi on aga 8. maiks kavandamas Prahas omakorda Nabucco toetuskonverentsi, kus peaksid osalema Türgi, Turkmenistani, Kasahstani, Aserbaidžaani ja Gruusia liidrid. Vaatlejatena nähakse veel Iraaki, Egiptust, Usbekistani ja Venemaad. Nabucco projekt peaks valmima 2014. aastaks, mis oleks ida-lääne-suunalises gaasitranspordis Euroopa Liidule vajalik alternatiivkanal.
Tegelikult vajab Euroopa Liit hädapäraselt liikmesriikide ülest lähenemist kõigile nendele torujuhtmetele. Vaid ühise positsiooni ning liikmesriikide huvisid arvesse võtva lähenemisega on võimalik vältida manipulatsioone ning hinnamänge mistahes gaasitootja poolt.
Sellega seoses on veelkord oluline üle rõhutada, kui oluline oleks Euroopa Liidu ühtse välispoliitika aktiviseerimine just Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia suunal.
Kommentaarid
Tõnu