Vastuseks Eesti Päevalehe juhtkirjale

Eesti Päevalehe tänane juhtkiri "Ilustamata pilk Gruusiale" on oma sisult huvitav ning vajalik, kuid lugejat selgelt eksitav. Kindlasti on tähtis, et sündmustest Gruusias oleks meie ajakirjandusest võimalik saada objektiivset ning kriitilist pilti.

Olen ise siin kirjutanud, et Gruusia püsimine demokraatliku riigina on tähtis mitte üksnes Gruusia enda tulevikule, vaid laiemalt Euroopale, sealhulgas Eestile. Mida selgem on vastusurve demokraatlike protsesside vastastele, seda suurem on ka lootus püsivama stabiilsuse saavutamisele Euroopa Liidu idanaabruses.

EPL kirjutab tänases juhtkirjas, et "mitmed Eesti poliitikud, eriti Isamaa ja Res Publica Liidust, asetavad end endiselt selgelt Gruusia presidendi poolele". See on selge vale ning ei vasta mingil viisil tõele. Täpsemini väljendub selles poliitiline erapoolikus.

Nii IRLi kui Eesti ametlik positsioon suhetes Gruusiaga on alati olnud toetada nende püüdlusi tugevdamaks demokraatlikku ning õigusriiklikku riigikorraldust. Suhetes ühe demokraatliku riigiga ei lähtuta mitte persoonidest, vaid vabade valimiste tulemustest.

Nii on see ka Eesti-Gruusia suhetes. Eesti toetus on lähtunud Gruusia võimude vastavast soovist ning meie võimalustest. Seejuures pole kunagi olnud küsimus, kes on üks või teine konkreetne persoon ühes või teises institutsioonis. Eestile (ja IRLile) on tähtis, et Gruusia edeneks põhiseaduslikkuse raames ning poliitilised erimeelsused lahendataks ausate ja vabade valimiste kaudu.

Loomulikult on Gruusial küllaga nii seadusandlikke, majanduslikke kui julgeolekupoliitilisi vajakajäämisi. Olukorra teeb keerulisemaks kohalik kultuuritraditsioon, mis ei luba tihtipeale valida kõige lihtsamat ja valutumat teed probleemide lahendamiseks. Selleks on vaja kannatust. Nii grusiinidel, kui otsati meilgi.