Marko Mihkelsoni blogi

Kõne Paasikivi Seltsis Helsingis 09.02.2016 Austatud esimees, daamid ja härrad! Mul on suur au esineda täna siin teie ees, sest Paasikivi Selts on tuntud kui Soome välipoliitilise mõtte üks sepikodadest. Naabri juttu tuleb alati võtta väikese ettevaatusega, kuid loodan, et tänane arutelu on täiendavaks killuks meie ühise regiooni julgeolekuohtude paremal tajumisel. 28 aastat tagasi oli Laulev revolutsioon Eestis alles oma varajases algusjärgus. See oli 1988. aasta sügis, kui Tartu Ülikooli esimese kursuse ajalootudengid arutlesid Eesti iseseisvuse taastamise võimalikkuse üle. Meie ühine arvamus tollel hetkel oli, et ehk õnnestub Eestil taas vaba riik olla aastaks 2000. Läks teisiti, palju paremini. Me lõpetasime ülikooli 5 aastat hiljem juba Eesti Vabariigis. See oli suur murranguaeg Euroopas ja otsati kogu maailmas. Berliini müüri langemine sümboliseeris kogu Euroopa ajaloolise ühinemise algust. Maailm vabanes suurest sõjapainest ning demokraatlikuks ihka...

Aasta on taas oma ringiga täis saamas ning aeg on teha tavapärane tagasivaade maailma suursündmustele. Mis seal salata, mida aasta edasi, seda keerulisem on valikut teha. Juba kolmandat aastat järjest olen sunnitud tõdema, et rahvusvaheline julgeolek on tõsise surve all ning pigem on oodata ka eeloleval aastal pingete või konfliktide kasvu. Eestil koos oma liitlastega ei tule lihtsam aasta. Islamiäärmusluse levik ning Venemaa agressiivsuse püsimine on vaieldamatult kogu Euroopale suurimad ja pikaajalised ohuallikad. Venemaa sekkumine Süürias ja konflikt Türgiga . Venemaa on olnud Süüria režiimi kauaaegne toetaja. Augustis otsustas Moskva minna appi Assadile, muutes sellega koos Iraaniga Süüria kodusõja rahvusvaheliseks konfliktiks. Vene ründelennuki allatulistamine Türgi õhujõudude poolt vaid laiendas konflikti ulatust, tuues mängu väga terava vastuseisu Venemaa ja NATO ühe tugevaima liitlase vahel. Moskva mängib väga riskantset mängu, lootes Lääne nõrkusele ning islamimaailma s...

Kes ei mäletaks või ei teaks Edgar Savisaare tuntud raadiopöördumist 1990. aasta mais, kui interrindelased korraldasid Moskva mahitusel provokatsiooni Toompea lossi juures. 25 aastat hiljem on olukord justkui peapeal. Keskerakonna värskevana esimehe esinemine Tondirabas tekitas palju küsimusi, sealhulgas ka selle – miks ikkagi Savisaar nii sügavalt oma kodumaad põlgab? Tegelikult ei ole ju küsimus üksnes Savisaares ja tema reveranssides oma valijatele Lasnamäel. Viimasel ajal on üldse tunnetada tõsist survet Eesti identiteedi ja julgeoleku põhialustele. Viisil, mida me pole kohanud Laulvast revolutsioonist saadik. Eestit ei ründa täna mitte keegi peale meie endi. Ma ei kuulu nende sekka, kelle meelest on olemas üks ja ainumas tõde. Kuid ühe rahva identiteet ning ruumikuuluvus on miski, mis on kujunenud ühe inimese tahtest sõltumata ning põlvkondi ületades. Mitmed meie avaliku elu tegelased on erinevatel kaalutlustel ning põhjustel oma hiljutiste esinemiste kaudu süstinud ...

Venemaa ja Iraani avalik sekkumine Süüria kodusõtta on muutnud selle rahvusvaheliseks konfliktiks, millel võivad olla väga kaugeleulatuvad mõjud maailmapoliitikale. Moskva ja Teherani ühiseks eesmärgiks on päästa Süüria president al-Assad ning sundida samas USA ja teised lääneriigid Lähis-Idas taanduma. Iseenesest pole toimuvas midagi üllatavat. President Putin teatas juba aastaid tagasi, et tema strateegiliseks eesmärgiks on Venemaa kui iseseisva globaaljõu positsioonide taastamine. Selle saavutamiseks on mõistagi vastassseis Ameerika Ühendriikide ja tema liitlastega vältimatu. Seda nii Venemaa vahetus naabruses kui ka näiteks sellises mõjuderägastikus nagu Lähis-Ida. Moskvas tunnetatakse, et Lääne liidrid on liiga ujedad või varasematest konfliktidest väsinud jõudu kasutama. Seetõttu püüab Venemaa ära kasutada president Obama otsustamatust ja Euroopa peataolekut ning täita seda vaakumit, mida sõda Süürias pakub. See on märgiline ka põhjusel, et sellist sõjalist sekkumis...