Marko Mihkelsoni blogi

Sotsiaaldemokraatidega ühinemisotsuse teinud Vene Erakond Eestis juhid Stanislav Tšerepanov ja Gennadi Afanasjev kinnitasid täna Delfile , et Eesti okupatsioon Nõukogude Liidu poolt on pigem usu küsimus ning meie ajaloo traagilistest sündmustest rääkimisele tuleks panna moratoorium. Eesti okupeerimine ja kümnete tuhandete inimsaatuste hävitamine pole mingi usu küsimus. See on ajalooline fakt ning sellele pole võimalik moratooriumi kehtestada. Eesti identiteedi üks väga oluline sammas on just seotud meie traagilise ajalooga ning seda ei tohiks ka meie tänaste rahvuslike huvide seadmisel ära unustada. Kas sotsid kehtestavad meie ajaloole koos Tšerepanovi ja Afanasjeviga moratooriumi?

Üle uue aastaläve astumine seondub meile ootuste ja lootustega, mis puudutavad nii meie lähedasi, meid endid kui ka meie riigi heaolu ja käekäiku. Ka meie erakond on täna astumas uude perioodi. Eelolevad kaks nädalat on meie erakonna tulevikku silmas pidades väga olulised. Valmistudes 28. jaanuaril Tallinnas toimuvaks suurkoguks tuleb igal ühel meist tōsiselt läbi mōelda, kes vōiks saada meie järgmiseks liidriks ning milline on see meeskond, kes annaks IRLile uue hoo tulevasteks valimisteks. Meie erakonnal on viimasel ajal olnud mitmeid probleeme. Elamislubadeskandaal lōi tōsiselt meie uslaldusväärsuse pihta, samas kui sisemised vastuolud pole lubanud kasutada Eesti vanima ja kogenuima erakonna tãit potentsiaali. Eelolevad arutelud piirkondades ning suurkogu ise peaksid suunama meid erakonnana suuremale ühtsusele ja uuele tōusule. Meie ühiseks eesmärgiks peaks olema edukus 2013. aasta kohalikel valimistel, 2014. aasta europarlamendi valimistel ning ei rohkem ega vähem kui valimisvōit...

2011. aasta on peagi jõudmas lõpule ning aeg on teha taas kokkuvõtteid. Olen alates 2006. aastast püüdnud siin ajaveebis üles tähendada lahkuva aasta kümme olulisemat sündmust. Kui varasemalt on kümne suurema sündmuse väljatoomine nõudnud kohati isegi nuputamist, siis nüüd on olukord vastupidine: mida võtta ja mida jätta. Nii dünaamilist ja sündmusterohket aastat annab meenutada. See on olnud uute lootuste tekke, vanade müütide lagunemise ning globaalsete ohtude mitmekesistumise aasta. Allpool toodud kümme olulisemat sündmust on kirjas juhuslikus reas, vaadatuna ikka siit - Eestist. 1. Araabia kevad . Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on sellel aastal alanud väga suurte muutuste ahel. Tuneesiast Süüriani ja Jeemenist Bahreinini on olnud rahutu ning paljudki arengud on veel alles algusjärgus. Lootust demokraatlikumale ja vabamale riigikorraldusele varjutab islamifundamentalistide parem organiseeritus. 2. Venemaa ärkamine . See, et Venemaa uus keskklass pole rahul oma võimudega, oli teada ...

Lahkuv 2011. aasta tegi meile ühe asja taas selgemaks – vähe on neid, kes ei tajuks suurte muutuste hoovuseid maailmas. Õigupoolest said tektoonilised muutused alguse juba üsna palju varem. Ühed peavad selleks Nõukogude impeeriumi lagunemist 1991. aastal, teised terrorismivastase sõja algust 2001. aastal ning kolmandad 2008. aastal investeerimispanga Lehman Brothers krahhi. Kõik sõltub muidugi ajaloolisest perspektiivist ja ka vaatenurgast. Hiinas võidakse näiteks käimasolevate suurte muutuste alguseks pidada hoopiski 1978. aastat, mil Deng Xiapoing kuulutas välja riigi avanemise ja uue tee. Kuid sõltumata daatumitest on selge, et tehnoloogilise superrevolutsiooni pöörase kiiruse täiendaval tõukel on globaalsüsteem tegemas läbi suurimat murrangut pärast Teist maailmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine   ja Ida-Euroopa vabanemine lõid esimese tõsise mõra Teheranis, Jaltas ja Potsdamis kujundatud maailmakorda. Külma sõja lõpp tähendas ühe suure vastasseisu hajumist, ...

Pole mingit kahtlust, et Aasia tungib meie igapäevaellu üha uute nurkade alt. See ei puuduta enam kaugeltki Hiina odavat kaupa või India väljasttellimisteenust. Aasia on juba tõusnud Ameerika Ühendriikide ja laiemalt läänemaailma kõrvale kui maailma jõujoonte mõjutaja. Üha enam räägitakse meie sisenemisest Aasia sajandisse.    Võlakriisist räsitud lääneriikide majandusi ootab ees ülekantud tähenduses Augeiase tallide puhastamine, mis paratamatult jätab oma jälje niigi madalatele kasvunumbritele. Seevastu näitavad tänased prognoosid, et järgmise 20 aasta jooksul kasvab Aasia riikide majandus keskmiselt 5 protsenti aastas. Suurimaks kasvumootoriks on mõistagi Hiina, kellest võib olemasolevate trendide jätkudes juba 2016. aastal saada maailma suurim majandus. Hiina, Jaapani ja India majandused kasvavad eeloleval kümnendil 17,8 triljonilt dollarilt 44,5 triljoni dollarini aastas, mis teeb kaugelt enam kui kahekordse juurdekasvu. Samal ajal näiteks Euroopa suurmaj...

Pole midagi öelda, selliseid päevi tuleb ajaloos ikkagi harva ette. 42 aastat diktaatorlikult Liibüat juhtinud kolonel Gaddafi leidis täna oma kuulsusetu lõpu. Tema surma asjaolud on segased, kuid fakt on ilmne - Gaddafit enam pole. Tema verine türannia on minevik. Samas pole sugugi kindel, et loodetud muutused vabama ja parema valitsemisviisi suunas Liibüas on sillutatud tee. Täna on Liibüas paljudele mõistetavalt juubelduste päev. See on kaheldamatult meeletu vabanemine nendele, kes on pea inimpõlve pidanud kannatama Gaddafi vägivalla all. Kuid samas ei maksa unustada, et Liibüas on ka täna neid, kes peavad Gaddafit kangelaseks ning tema surma NATO või välismaailma teoks.  See viitab asjaolule, et just lähimad päevad ja nädalad omandavad määrava tähenduse Liibüa lähitulevikku silmas pidades. Sellistel murrangulistel hetkedel on ikka nii, et võitev pool peab looma ühise sisevaenlase kadumisel piisava usaldusfooni, et emotsioonide hajudes rahvuslikku ühtsust tagades edasi liikud...

Kuivõrd on tegu ainult paremat majanduskoostööd taotleva ideega? Või on tegu osaga suuremast geopoliitilisest visioonist? Euraasia Liidu idee pole sugugi uus. Sellest on vahelduva eduga räägitud Nõukogude impeeriumi lagunemisest saati. Samas on ilmne, et tuleva aasta kevadest Venemaa presidendiks naasvale Putinile näib just endisel Nõukogude avarusel integratsiooni süvendamine ühe peamise prioriteedina eeloleval kümnendil. Siin toimivad korraga nii majanduslikud kui geopoliitilised huvid. Venemaa eliit on õigustatult mures riigi (lähi)tuleviku pärast, mistõttu püütakse “liberaalse impeeriumi” piiride laiendamise ehk kaasaegse “maade kogumise kaudu” leida lahendusi korraga nii geopoliitilistele, majanduslikele kui sotsiaalsetele väljakutsetele. Kui palju on nimetatud artiklis tunda nn Euraasia liikumise ideoloogide (näiteks Aleksandr Dugini) mõju? Kui suurt mõju need ideoloogid reaalselt Kremli ringkondades Teie hinnangul omavad? Dugini ja teiste mõju on kindlasti ol...