Marko Mihkelsoni blogi

Simon Wiesenthali keskuse juhi Efraim Zuroffi tegevus on muljetavaldav. Väsimatu natsijaht sai tänases rahvusvahelises meedias avaldatud kümne kõige tagaotsitavama väidetava natsiroimari nime avaldamisega järjekordset hoogu. Viiendik sellest nimekirjast puudutab Eestit. Männili ja Gorshkovi nimed pole uudiseks. Nende süü saab tõestada vaid juurdlus ja kohus. Kui on kahtlusi, siis sellele peaks järgnema ka vastav menetlus. Zuroff võiks olla muidugi rahulik, sest õigusriigis Eestis on kõik kodanikud võrdsed seaduste ees. Pole samuti imestada, et Zuroffi tegevus pakub materjali Venemaa propagandaveskitele . Mis siis, et esikümnes on neli Saksamaaga seotud juhtumit, leitakse ikka tähtsama ära mainida Eesti väidetavat tahtmatust natsikuritegusid uurida. Kuid olgu selle Zuroffiga kuidas on. Tema ja Wiesenthali keskuse tegevus peaksid olema meile hoopiski eeskujuks. Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Nii nagu Holokaust nii ka kommisnismi kuriteod ei kao lihtsalt niisama ajaloo annaali...

Slovakkia edukus eurole üleminekul on väga hea uudis . Kui Sloveenia kõrvale jätta, siis Slovakkiast saab esimene Ida- ja Kesk-Euroopa riik, kes suure tõenäosusega 1. jaanuarist 2009 siseneb 16. riigina eurotsooni. See on kahtlemata hea uudis ka meile. Miks? Aga eeskätt seetõttu, et Slovakkia paotatud uks tähendab eurotsooni "poliitilist" laienemist ka teistesse Euroopa idaserva riikidesse, sealhulgas Eestisse. Mõistagi jääb eelduseks teatud tingimuste täitmine. Slovakkia tänane edukus oma inflatsioonimäära (3,8 % sellel ja 3,2 % tuleval aastal) juures viitab otsati sellele, et Eesti jättis 2005-2006 kasutamata väga hea võimaluse liitumaks euroga juba 1. jaanuarist 2007. Brüsselis on see avalik saladus, et meie suutlikkus poliitilise otsuse lobeerimiseks oli küllaltki madal. Kuid sellest hoolimata tuleb meil nüüd teha kõik, et hiljemalt tuleva kümnendi alguses see mitte ainult majandus-, vaid ka julgeolekupoliitilise tähtsusega samm lõpuks ära teha. Alles eurole üleminekuga v...

Nii võiks kokku võtta tänasel Londoni ümarlaual räägitu Venemaa lähituleviku teemadel. Arvamusi ja ootusi on seinast seina. Ja seda brittide seas linnas, kus pooleteise aasta eest käidi Moskvast Briti kodanikku tapmas polooniumiga. Õigupoolest usutakse siin kohati, et Dmitri Medvedevist kasvab iseseisev liider, et Putin taandub ning et Venemaal on võimalus uuteks reformideks. Kindlasti ei saa ju täielikult välistada midagi, sest sedavõrd kinnine otsustamissüsteem, mis loodud Putini ajal, ei võimalda kuigi sisukat tulevikuanalüüsi. Samas pakkusin ise ümarlaual siiski veidi pessimistlikuma vaate, mida siinse blogi lugejad teavad juba niigi. Toetasid seda nii kolleegid Briti parlamendist kui ajakirjanikud BBCst ja Guardianist. See seinast seina hoiak väljendus muide ka selles, kuidas hinnati Venemaa riigikorraldust. Ühed arvasid, et tegemist on autoritaarse süsteemiga, teised jälle, et omalaadse demokraatiaga. Koguni kõlas sellinegi mõte, et Putini periood on olnud parem ja selgem kui Jel...

Kuuldavasti on Eestis tänane hommik jälle suvehõnguline. Siin Londonis on aga hall ja sajab tujutult. Umbes sama seis on ka Briti peaministri Gordon Browni juhitud leiboristidel, kes ülehomsetele kohalikele valimistele lähevad vastu 14punktilises kaotusseisus tooridele. Konservatiivid eesotsas David Cameroniga on seda hetke oodanud juba pikka aega. Kas sellest saab alguse leiboristide eeldatud taandumine ka Downing Streetilt, näitab muidugi tulevik. Samas on konservatiividel kõik eeldused üle neljapäevaste valimiste võtta sisse väga tugev survepositsioon enne üleriigilisi valimisi. Viimased peaksid aset leidma hiljemalt 2010. aastal. Kõige magusam võitlus käib muidugi pealinnas, kus praeguse linnapea Ken Livingstone'i (leiborist) kolmandale tulemisele on teel ees tooride Boris Johnson (pildil). Tänase viimase polli järgi on Johnsonil napp edu - 51:49. Aga tegelikult ei lennanud ma eile Riiast siia valimisi vaatlema:) Tunni aja pärast algab ümarlaud Venemaa teemadel, mida juhib Brit...

Itaalia lahkuv peaminister peaks täna kohtuma Roomas Gazpromi juhi Andrei Milleriga. Kui uskuda ajalehe Kommersant allikaid, siis Milleri visiidi eesmärgiks on pakkuda Prodile gaasijuhet South Stream ehitava kompanii juhi kohta. Seega püüab Moskva pakkuda Prodile sama tehingut nagu seda tehti Nord Streami puhul Saksamaa endisele liidukantslerile Gerhard Schröderile. Kui see lugu ikka tõele vastab, siis see oleks Prodile muidugi personaalselt väga ahvatlev pakkumine. Samas tuleb silmas pidada, et Prodi pole üksnes lahkuv Itaalia peaminister, vaid ka Euroopa Komisjoni endine president. Seega isegi grammi võrra kangema CVga, kui Schröder. Tahaks väga uskuda, et see informatsioon ei vasta siiski tõele. Vastasel juhul oleks tegemist ikka tõeliselt mageda juhtumiga. Kui Prodi peaks tõepoolest võtma vastu selle sõna otseses mõttes skandaalse pakkumise (muidugi kui see tehakse), tähendaks see tõsist lööki Euroopa Liidu ühtsema energiapoliitika kujundamisele. Samuti tähendaks see uut lisandust...

Täna õhtul siin Riias kolleegidega Leedust, Lätist ja Poolast õhtustades sai alguse üks parajalt pikk ja kirev nädal. Homme saame uuesti kokku Läti parlamendis, et Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeestena võtta läbi kõik aktuaalsed teemad Lissaboni lepingust kuni olukorrani Georgias. Juba homme õhtul lendan Londonisse, et seal osaleda Briti endise välisministri Sir Malcolm Rifkindi juhitud ümarlual. Teemaks Venemaa ning Euroopa suhted seoses Dmitri Medvedevi asumisega presidendiks. Teisipäeval lendan Londonist koju, et juba kolmapäeva hommikul liikuda edasi Istanbuli, kus pean ettekande 11. Euraasia majandusfoorumil energiajulgeoleku teemal. Siis sealt 2. mail tagasi Tallinna, et 4. mail olla juba Prahas ning esineda raketikilbi tulevikku puudutaval konverentsil. Prahast viib tee edasi Ljubljanasse, et seal juhtida Eesti delegatsiooni Euroopa Liidu liikmesmaade Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide konverentsil (COSAC). Ja 8. mai õhtul olen juba tagasi Tallinnas. Aga mais ...

Vene välisministeeriumi tänane lühike pressiavaldus on kahjuks veelkordseks kinnituseks, et Moskva ei soovi suhete normaliseerimist Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaa Eestiga. Esiteks juba avalduse ajastus on provokatiivne ning selle iseloom on suunatud pingete üleskütmisele. Teiseks Vene diplomaadid lihtsalt süüdimatult luiskavad, kui asetavad suhete normaliseerimise üksnes Eesti valitsusest sõltuvaks. Venemaa pole ei viimase aasta ega sisuliselt viimase 17 aasta jooksul kordagi tõsiselt välja näidanud, et soovib suhteid Moskva ja Tallinna vahel normaliseerida. Moskva äsjane avaldus on tegelikulkt ehedaks näiteks imperialistliku mõtteviisi elujõulisusest. See tobe näpuga viibutamine ning demokraatlikust maailmast (tahtlikult) mittearusaamine viitab paraku meile ja meie partneritele ohu olemasolule. Eesti välisministeeriumi kiire reageering on igati kiiduväärne. Samas tuleb meil kuni 9. maini valmis olla uute võimalike propagandarünnakute või lausvale tõrjumiseks. Hea oleks ehk mõnes t...