EESTI VAJAB TARKA VÄLISMAJANDUSPOLIITIKAT

Eesti uue arengutõuke üheks oluliseks hooandjaks peab saama tark välismajanduspoliitika. Riigikogu valimiste järel ametisse astuval valitsusel on hea võimalus teha meie majandusele nii olulises valdkonnas nagu väliskaubanduses ammu küpsenud muudatused. 

Esmalt on tähtis üldise ambitsioonitaseme tõstmine. Tõsiseks ohumärgiks on Eesti järsk kukkumine maailma majandusvabaduse indeksis. Esimest korda alates 1990. aastatest on Eesti välja langenud riikide esikümnest. Seda on mõjutanud muuhulgas lahkuva valitsuse tõmblused maksupoliitikas.

Eesti uus valitsus peaks seadma ambitsioonikad eesmärgid – taastama meie positsioonid majandusvabaduse indeksi esikümne tipus ning looma Eestist maailma parima ärikliimaga riigi. Viimast mõõdab näiteks äritegevuse lihtsust analüüsiv võrdlustabel Ease of Doing Business. Ka seal oleme viimase aastaga kukkunud 16. kohale (langus on neljandiku võrra), kuigi võiksime hoopis liikuda esikoha suunas.

Lisandväärtust loovate välisinvesteeringute meelitamiseks tuleb muuta oluliselt atraktiivsemaks riigipoolset väärtuspakkumist. Eriti kehtib see enam kui 100 miljoni euroste investeeringute puhul. Praegu on meil käsutada kõigest kolm miljonit eurot aastas suurinvestorite väärtustamiseks.

Teise sammuna peaks valitsus lõpetama välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia killustatuse ning koondama vastavad valitsusasutused ja toetusmeetmed ühe poliitilise juhtimise alla. See tähendaks senise ettevõtlusministri koha kaotamist, kusjuures siseriiklikud teemad kanduksid üle majandusministri portfelli ning väliskaubanduse küsimused tuleksid kaasa välisministeeriumis loodava väliskaubandusministri vastutusalasse. Viimase alluvuses võiks asuda ka arengukoostöö valdkond.

Sellele ideele on kasvav poliitiline toetus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts on hiljuti öelnud, et «uue ametikoha loomisel peaks tekkima olukord, kus nii majandusdiplomaadid kui ka välisriigis resideeruvad EASi ekspordinõunikud kuuluvad väliskaubandusministri alla ning tegutsevad koordineeritult Eesti ettevõtete huvides». 

Kolmandaks on uuel valitsusel nii või teisiti vaja teha otsused EASi välistegevuse rahastamise jätkamise üle. Juba augustis saavad eelduslikult otsa Euroopa Liidu struktuurifondide toetused, mille najal on EASi välistegevust aastaid üleval peetud. See tähendab, et kui jätkata samas mahus (hetkel kokku 14 välisturul), tuleb riigil leida 5,6 miljonit eurot EASi välisesindajate tegevuse rahastamiseks. Praegu on just õige aeg haakida ennast lahti sõltuvusest Euroopa rahadest ja tagada Eesti välismajandushuvide kaitsmine läbi püsiva riigieelarvelise rahastamise.

Neljandaks tuleb äridiplomaatia strateegia ja välispoliitika arengukava viia omavahel täielikku kooskõlla ning tugevdada välisteenistuse võimekust majandushuvide esindamisel. Viimase viie aastaga on nii meie ettevõtjatelt kui ka välisinvestoritelt saatkondadele esitatud päringute arv kahekordistunud. See näitab, et ainuüksi passiivne huvi kasvab kiires tempos. Samas on oluline, et Eesti 36 majandushuve katvat välisesindust oleks parimal võimalikul moel mehitatud ja tegevused eesmärgistatud. Praegu on meil saatkondades tööl kõigest nel täisajaga majandusdiplomaati.

Targa välismajanduspoliitikaga on Eestil võimalik murda klaaslae efekt ning väljuda keskmise sissetulekuga riigi lõksust. Globaalse konkurentsiga paremini kohanduvad ettevõtted suudavad ise oma haaret laiendada ja seeläbi ka vähendada palgasurvest tingitud arengutõkkeid. Ambitsioonikaid eesmärke hoidev riik keskendub aga sellise ärikliima loomisele, mis soodustab uuendusmeelse majanduskeskkonna teket ja aitab ettevõtjatel luua võimalikult valutu juurdepääsu uutele rahvusvahelistele turgudele.