AJAKIRJANDUS TRUMPAB TRUMPI


USA president Donald Trump teab väga hästi, kui suur võim on ajakirjandusel. Talle meeldib ennast pidada meedia superstaariks ja seda ta kahtlemata ka on. Tema pealt teenitakse miljoneid, nagu näiteks skandaalse raamatu autor Michael Wolff seda vaevalt nädalaga juba jõudnud on. Iseasi on küsimus, mida see meediakära peegeldab ja millist mõju avaldab Valge maja renomeele eriti rahvusvahelisel tasandil?

Veel enne, kui Trump valimised võitis, hakkasid liikuma jutud tema kampaaniameeskonna liikmete kahtlastest sidemetest Moskvaga. 2016. aasta novembrist pole möödunud ühtegi nädalat või isegi päeva, kui Ühendriikide meedia poleks avalikustanud mõnda uut detaili  kas Venemaa sekkumisest valimistesse või Trumpi lähikonna uitmõtetest sellest, kuidas Moskvale meeldida. USA suurtel meediaväljaannetel on loodud terved meeskonnad selle kaevetöö tegemiseks.

Üks Venemaaga seotud infokildudest jõudis veebiväljaande The Daily Beast kaudu sellel nädalal ka meie meediasse. Põhjusega, sest meid ei tohi jätta ükskõikseks miski, kui jutt käib Eesti julgeolekust või seda mõjutavatest otsustest. Ajakirjanike tubli töö tulemusel selgub, et USA presidendi lähikonnas ringles aasta tagasi mõttekild, mille kohaselt Venemaaga suhete soojendamiseks võiksid Ühendriigid oma väed Baltikumist välja tõmmata.

Tuleb silmas pidada, et julgeolekunõukogu vanemametniku Kevin Harringtoni väidetav ettepanek langes ajaliselt perioodi, kui president Trumpi lähikonnas tõepoolest mängiti mõttega lõpetada sanktsioonid Venemaa vastu. See oli vahetult pärast 2016. aasta presidendivalimisi ning uue administratsiooni esimestel päevadel 2017. aasta jaanuaris-veebruaris.

Idee suhteid Venemaaga parandada ei tekkinud tühjalt kohalt. Oma osa mängis siin ilmselt ka Venemaa enda sekkumine, sest pole mingi saladus, et Moskva tegutseb aktiivselt erinevates lääneliitlaste pealinnades sanktsioonide lõpetamise nimel. Trumpi näol loodeti Moskvas ilmselt suurele läbimurdele. Vihje sellele võis anda Trump ise, kui ta näiteks kampaania käigus NATOt aegunuks kuulutas. Rääkimata siis nendest seostest, mida on tänaseks USA meedia juba avalikustanud.

Tõsiasi on see, et ükski toonane uitmõte pole mitte üksnes realiseerunud, vaid pole isegi jõudnud presidendi lauale otsustamiseks. Hoopis vastupidi, USA on suurendanud oma kohalolekut Euroopas ning tuge Balti regiooni julgeolekule.

Ma väidan, et siin on suurt rolli mänginud muuhulgas ka vaba ajakirjandus, mis on Trumpi korralikult ületrumbanud. USA ajakirjanduse professionaalne tegevus on paljastanud Venemaa mõjutustegevuse ning katse muuta USA pikaajalist poliitikat liitlaste suunal. 


Mida enam me teame Venemaa mõjutustegevusest meie liitlaste juures, seda kindlam on, et ükski Harringtoni laadne ettepanek ei leia kunagi vähimatki toetust. See on tagatis, et ka president Trump ei kõhkleks hetkegi, kui on vaja otsustada USA viivitamatu toetus oma liitlaste julgeoleku tagamiseks. 

Kommentaar ilmus ajalehes Äripäev, 12.01.18

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave