AJAKIRJANDUS TRUMPAB TRUMPI
USA president Donald Trump teab
väga hästi, kui suur võim on ajakirjandusel. Talle meeldib ennast pidada meedia
superstaariks ja seda ta kahtlemata ka on. Tema pealt teenitakse miljoneid,
nagu näiteks skandaalse raamatu autor Michael Wolff seda vaevalt nädalaga juba jõudnud
on. Iseasi on küsimus, mida see meediakära peegeldab ja millist mõju avaldab
Valge maja renomeele eriti rahvusvahelisel tasandil?
Veel enne, kui Trump valimised
võitis, hakkasid liikuma jutud tema kampaaniameeskonna liikmete kahtlastest
sidemetest Moskvaga. 2016. aasta novembrist pole möödunud ühtegi nädalat või
isegi päeva, kui Ühendriikide meedia poleks avalikustanud mõnda uut detaili kas Venemaa sekkumisest valimistesse või
Trumpi lähikonna uitmõtetest sellest, kuidas Moskvale meeldida. USA suurtel
meediaväljaannetel on loodud terved meeskonnad selle kaevetöö tegemiseks.
Üks Venemaaga seotud
infokildudest jõudis veebiväljaande The Daily Beast kaudu sellel nädalal ka meie
meediasse. Põhjusega, sest meid ei tohi jätta ükskõikseks miski, kui jutt käib
Eesti julgeolekust või seda mõjutavatest otsustest. Ajakirjanike tubli töö
tulemusel selgub, et USA presidendi lähikonnas ringles aasta tagasi mõttekild,
mille kohaselt Venemaaga suhete soojendamiseks võiksid Ühendriigid oma väed
Baltikumist välja tõmmata.
Tuleb silmas pidada, et julgeolekunõukogu vanemametniku Kevin Harringtoni
väidetav ettepanek langes ajaliselt perioodi, kui president Trumpi lähikonnas
tõepoolest mängiti mõttega lõpetada sanktsioonid Venemaa vastu. See oli
vahetult pärast 2016. aasta presidendivalimisi ning uue administratsiooni
esimestel päevadel 2017. aasta jaanuaris-veebruaris.
Idee suhteid Venemaaga parandada ei tekkinud tühjalt kohalt. Oma osa
mängis siin ilmselt ka Venemaa enda sekkumine, sest pole mingi saladus, et
Moskva tegutseb aktiivselt erinevates lääneliitlaste pealinnades sanktsioonide
lõpetamise nimel. Trumpi näol loodeti Moskvas ilmselt suurele läbimurdele.
Vihje sellele võis anda Trump ise, kui ta näiteks kampaania käigus NATOt
aegunuks kuulutas. Rääkimata siis nendest seostest, mida on tänaseks USA meedia
juba avalikustanud.
Tõsiasi on see, et ükski toonane uitmõte pole mitte üksnes
realiseerunud, vaid pole isegi jõudnud presidendi lauale otsustamiseks. Hoopis
vastupidi, USA on suurendanud oma kohalolekut Euroopas ning tuge Balti regiooni
julgeolekule.
Ma väidan, et siin on suurt rolli mänginud muuhulgas ka vaba
ajakirjandus, mis on Trumpi korralikult ületrumbanud. USA ajakirjanduse
professionaalne tegevus on paljastanud Venemaa mõjutustegevuse ning katse muuta
USA pikaajalist poliitikat liitlaste suunal.
Mida enam me teame Venemaa mõjutustegevusest meie liitlaste juures, seda
kindlam on, et ükski Harringtoni laadne ettepanek ei leia kunagi vähimatki
toetust. See on tagatis, et ka president Trump ei kõhkleks hetkegi, kui on
vaja otsustada USA viivitamatu toetus oma liitlaste julgeoleku tagamiseks.
Kommentaar ilmus ajalehes Äripäev, 12.01.18
Kommentaarid