EESTI ANNAB EUROOPALE UUENDUSMEELSE DIGITÕUKE

Ja nüüd see ongi käes. Kolmteist aastat pärast liitumist võtab Eesti esimest korda pooleks aastaks üle ühenduse eestvedamise ning suurte otsuste lepitajarolli. Seejuures teeb Eesti seda enesekindlalt, ühtsesse Euroopasse tugevalt uskudes ning digiteemade kaudu tulevikku uuendusmeelsust süstides. Just nii nagu tänases rabedas maailmas Euroopale kõige enam vaja ongi.

Unustage kahtlused. Eestlaslikult muretseme õnnestumise pärast. Miks? Muidugi saame hakkama ja kuidas veel. Eesti tervikuna ning meie väga tublid ametnikud on ammu tõestanud, et suudame vaatamata väiksusele olla edukas Euroopa Liidu liikmesriik, kes on ühendusse kuulumisest palju võitnud. Nüüd on tulnud aeg ka meil ühendusele tagasi anda.

Maailmas on vähe riike, kellel oleks oma iseseisev kuvand. Eestil on see olemas – meid teatakse üle maailma kui uuendusmeelset e-riiki. Seepärast on enam kui loogiline, et meie eesistumise võtmesõnaks on digitaale Euroopa. Juba üksnes selle teema tõstatamine  eesistumise põhisõnumine on tugev alus õnnestumisele.

Andmete vaba liikumine kui viies vabadus Euroopas Liidus on meile võimas kaubamärk.  See ei sünni mõistagi kiirelt ja eriti avaliku sektori digitaliseerimise suhtes leiab Euroopas veel tugevat tõrget. Arusaadavalt. Kuid tuleviku vastu ei saa. Eesti roll on näidata oma eeskuju  ning töötavate lahendustega, kuidas digitaalne Euroopa võiks välja näha ning kodanikele lähemale tuua.

Septembri lõpul kogunevad Tallinnas Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, et anda ühendusele uuendusmeelne digitõuge. See mitteametlik tippkohtumine peaks kujunema kogu meie eesistumise kõige nähtavamaks ning kõnetavamaks sündmuseks.

Eesti ambitsioon peab ulatuma kaugemale üksnes eesistumisest. Digiteemadel laiema konsensuse leidmine võtab aega, kuid just eesistumisega suudab Eesti oma tugevusi süvendada ja digiteemade eestkõneleja rolli kinnistada. Selle kõrval on oluline seegi, et me ise suudaksime näha oma vajakajäämisi. e-Eesti peab alati olema tulevikuhõnguline.

Pool aastat möödub kiiresti. Pealegi on august Euroopas vaikne ning jõulud lõpetavad aasta ennaklikult. Lisaks digiteemadele on Eesti eesistumise ajal mitmeid teisigi väga olulisi küsimusi, kus meil tuleb anda oma panus Euroopa otsustusprotsessi juhtimisel. Keerulisem nendest on muidugi rändeteema, sest liikmesriikide seisukohtade tugevad eristumised teevad kompromissi otsimise vaevarikkaks. Aga heaks õppetunniks saab see meile kindlasti olema.

Kodanike turvalisus ja Euroopa kestlik areng on täna ühtviisi olulised kõigile liikmesmaadele. Sama kehtib see ka ühiste välis- ja kaitsepoliitika teemade kohta. Idapartnerluse tippkohtumise korraldamine just Brüsselis rõhutab kogu ühenduse huvitatust Euroopa Liidu idanaabruse suhtes. Süvendatud koostöö kaitseküsimustes peaks samuti saama kindlamatesse raamidesse meie eesistumise ajal. Siin on Eestil suurepärane võimalus aidata kaitsekoostöö kujundamisele kaasa viisil, kus oleks rohkem panustamist tegelikesse võimetesse ning vähem dubleerimist juba eksisteerivate tegevustega näiteks NATO raames.

Loomulikult tuleb Eestil valmis olla ka üllatusteks, mille osas pole keegi kunagi kaitstud. Rahvusvahelises plaanis on eeloleva poolaasta jooksul näha pingete kasvu laiemas Lähis-Idas, segadust Lääne-Balkanil, võimalikke üllatusi Põhja-Korealt, Venemaa agressiivsust kasvõi läbi Zapad-2017 suurõppuse. Valimised Saksamaal on väga tähtis teetähis Euroopa arengus, kuid vähemalt tänane seis ennustab Euroopa Liidu ühele juhtriigile kohase stabiilsuse püsimist.

Ja lõppeks ei saa mööda Eesti enda sisemisest kaardimajast. Sügisesed kohalikud valimised tulevad muidugi halval ajal. Poliitilisi tõmblusi vältida on keeruline, eriti kui võitluses Tallinna pärast on esiplaanil muuhulgas ka peaministri erakonna Kremli-meelse tiiva survemängud. Loodetavasti see kõik ei tõuse keemispiirini. Eestil on eesistumisest palju võita ning kui me suudame selle perioodi sisemiste mullistuste kiuste ühtse eesmärgi nimel läbida, siis sellest võidavad kõik.