MILLIST PRESIDENTI EESTI VAJAB?


Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves on kõik olnud eripalgelised presidendid. Igal ühel omad plussid ja miinused. Nii nagu inimestel ikka. Seepärast pole ka järgmine meie president mingi üliinimene. Ei peagi olema.

Küll aga just meie aeg määrab ära mõne olulise mõõdupuu, mille järgi hinnata võimalikke kandidaate. Aeg on keeruline, tiine meie julgeolekut ning samas Eesti tervikarengut puudutavatest väljakutsetest.

Presidendiks pürgivad naised ja mehed peavad omama inspireerivat, mitte unist või minevikus ekslevat nägemust Eesti tulevikust. Edasiminekuks vajab Eesti värskeid ja kartmatuid ideid. Kuigi riigipea roll on meil põhiseaduses tugevasti raamistatud, on ta ikkagi suunda näitav ning karidest hoiatav majakas meile kõigile keerulise aja tormistel vetel.

Just nimelt rahvusvaheliselt tormised ajad nõuavad vaba maailma piirimaal asuva väikeriigi Eesti tippjuhtidelt erakordset ettenägelikkust, tarkust ja diplomaatilist vilumust.

President Ilvesel on õigus, kui ta rõhutab välis- ja kaitsepoliitika komptenetsi hädavajalikkust kõigilt, kes on valmis temalt 10. oktoobril riigipea ametiketti üle võtma. Põhiseadus määratleb selgelt, et riigipea on riigikaitse kõrgem juht ning Eesti esindaja rahvusvahelises suhtlemises.

Kui mõnele võib ekslikult jääda mulje, et tegemist on kõigile jõukohase poliitikavaldkonnaga, siis sellise arvamusega kaugele ei jõua. Meil pole luksust valida presidendiks inimene, kes alles hakkaks õppima rahvusvahelise suhtlemise nüansse ning kes veeriks peast jutupunkte.

Eesti president peab olema rahvusvaheline naine või mees, kellel pole mitte üksnes põhjalikke kogemusi rahvusvahelisest suhtlemisest, vaid kellel on ka ideid, kuidas Eestit kõige paremini  kaitsta maailmapoliitika suurtes tõmbetuultes.

Võib olla enam kui kindel, et järgmine presidendiperiood ehk siis eelolevad viis aastat saavad olema meie iseseusvuse hoidmisel ja Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisel erakordselt oluliseks ajajärguks. Välispoliitiliselt harimatu või kogemusteta president oleks meile sõna otseses mõttes julgeolekurisk.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave