MILLIST PRESIDENTI EESTI VAJAB?


Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves on kõik olnud eripalgelised presidendid. Igal ühel omad plussid ja miinused. Nii nagu inimestel ikka. Seepärast pole ka järgmine meie president mingi üliinimene. Ei peagi olema.

Küll aga just meie aeg määrab ära mõne olulise mõõdupuu, mille järgi hinnata võimalikke kandidaate. Aeg on keeruline, tiine meie julgeolekut ning samas Eesti tervikarengut puudutavatest väljakutsetest.

Presidendiks pürgivad naised ja mehed peavad omama inspireerivat, mitte unist või minevikus ekslevat nägemust Eesti tulevikust. Edasiminekuks vajab Eesti värskeid ja kartmatuid ideid. Kuigi riigipea roll on meil põhiseaduses tugevasti raamistatud, on ta ikkagi suunda näitav ning karidest hoiatav majakas meile kõigile keerulise aja tormistel vetel.

Just nimelt rahvusvaheliselt tormised ajad nõuavad vaba maailma piirimaal asuva väikeriigi Eesti tippjuhtidelt erakordset ettenägelikkust, tarkust ja diplomaatilist vilumust.

President Ilvesel on õigus, kui ta rõhutab välis- ja kaitsepoliitika komptenetsi hädavajalikkust kõigilt, kes on valmis temalt 10. oktoobril riigipea ametiketti üle võtma. Põhiseadus määratleb selgelt, et riigipea on riigikaitse kõrgem juht ning Eesti esindaja rahvusvahelises suhtlemises.

Kui mõnele võib ekslikult jääda mulje, et tegemist on kõigile jõukohase poliitikavaldkonnaga, siis sellise arvamusega kaugele ei jõua. Meil pole luksust valida presidendiks inimene, kes alles hakkaks õppima rahvusvahelise suhtlemise nüansse ning kes veeriks peast jutupunkte.

Eesti president peab olema rahvusvaheline naine või mees, kellel pole mitte üksnes põhjalikke kogemusi rahvusvahelisest suhtlemisest, vaid kellel on ka ideid, kuidas Eestit kõige paremini  kaitsta maailmapoliitika suurtes tõmbetuultes.

Võib olla enam kui kindel, et järgmine presidendiperiood ehk siis eelolevad viis aastat saavad olema meie iseseusvuse hoidmisel ja Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisel erakordselt oluliseks ajajärguks. Välispoliitiliselt harimatu või kogemusteta president oleks meile sõna otseses mõttes julgeolekurisk.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave