VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID
Venemaal on riiklikult õpitud valetama sajandeid. Juba 18.
sajandi lõpust pärineb tänagi palju kasutatud termin – potjomkini küla. Vürst Grigori
Potjomkin olla 1787. aastal lasknud Dnepri jõe kallastele ehitada võltskülad,
et jätta keisrinna Katariina II-le muljet sõjale vaatamata õitsvast
piirkonnast.
Potjomkini küla on heaks üldistavaks näiteks, mida on
kasutanud paljud analüütikud Venemaa desionformatsiooni ja propaganda ajalugu analüüsides.
Samas saavutas valeilma meisterlik loomine Venemaal oma tipptaseme KGB
laborites. Sellest on suurepäraselt kirjutanud kommunistliku Rumeenia luureülem
Ion Mihai Pacepa oma raamatus “Desinformatsioon”.
Külma sõja aegadest on tuua kümneid näteid, kuid Pacepa
meelest üks tõsisemaid KGB desinformatsiooni operatsioone oli näiteks Teise
maailmasõja aegse Rooma paavsti Pius XII kujutamine Hitlerit ja natsismi toetanud
paavstina. Viimase saavutamiseks kasutati nii dokementide võltsimist kui Lääne
ajakirjanikest ja teatrikirjanikest “kasulikke idioote”, kes loo massideni
viisid.
Nõukogude impeeriumi lagunemisega ei kadunud kuhugi KGB
oskused ja väljaõpetatud kaader. Iseseisvuse taastanud Eesti sai peagi tunda Venemaa
massiivset propagandasurvet. Värvikam lugu pärineb Esimese Tšetšeenia sõja
ajast 1990ndate keskel, kui Vene ajakirjandus ei väsinud kirjutamast Balti
riikidest pärit naislaskesuusatajatest, kes olevat tulnud võitlema tšetšeenide
poolele snaipritena. Neid nimetati valgesukkadeks.
Käisin ise toona Postimehe ajakirjanikuna mitmeid kordi
Tšetšeenias, kuid ühtegi valgesukka ega ka lugu nendest ei kuulnud. Vaid korra
mainis üks Vene sõjaväehospidali arst mulle, et neil olla olnud ravil Balti aktsendiga
vangilangenud naisterahvas. Kes, miks ja mis temast sai, sellest polkovnikust
tohtril midagi öelda.
Aga klassikalise desinformatsiooni reeglite kohaselt levinud
kuulujutt oli nii mõjus, et
valgesukki kujutati mitmes Vene sõjafilmis, neist tehti
piiri taga koguni laul ning siiani on kogu see petulugu paljudel meeles. Umbes
samal ajal kirjutas Moskva nädalaleht ka pika loo sellest, kui head ja
külmaverelised sõdurid on eestlased. Fašistidena polevat tapmine neile mingi
kunst.
Sellest
ajast on möödas 20 aastat. Selle ajaga on palju muutunud. Mitte kunagi varem
pole Vene eriteenistuste käsutuses olnud niipalju lihtsaid ja samas mõjusaid
töövahendeid oma valeilma kujundamisel. Käimasolev infosõda Ukraina suunal on
siin ehk parim õppematerjal. Seda kõike arvestades on ka meil vaja hoopis
tõsisemalt suhtuda informatsioonilisse mõjutustegevusse ning valmis olla uute
laimukampaaniate tõrjumiseks.
Kommentaarid