Eesti rahvuslikes huvides on piirilepe Venemaaga
Eesti rahvuslikes huvides on riigipiiri õiguslik
määratlemine Venemaaga. Seda on järjepidevalt taotletud juba alates 1994.
aastast, kui algasid läbirääkimised peaminister Andres Tarandi valitsuse ajal.
Just siis otsustati, et Eesti on nõus loobuma Tartu rahu järgse piiri
nõudmisest, kuid mitte loobuma õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Seda
välispoliitilist ühisliini on hoitud tänaseni.
Eesti-Vene piirilepped, aga tegemist on eraldi mere- ja
maismaapiiri lepetega, said sisuliselt valmis juba 1990ndate aastate lõpul.
Allkirjadeni jõuti 2005. aasta mais pärast seda, kuid Eestist oli saanud
Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Tookord lepinguid toetades otsustas
Riigikogu õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel rõhutada oma
ratifitseerimisseaduses õigusliku järjepidevuse tähtsust, kuna leppe enda tekst
võis jätta ruumi pahatahtlikuks tõlgendamiseks. Venemaa valuline reaktsioon näitas,
et Riigikogu samm oli toona õigustatud.
Kaheksa aastat hiljem on Eesti ja Venemaa taas otsimas
lahendust piirilepete lõplikuks jõustamiseks. Piirikonsultatsioonid algasid
eelmise aasta oktoobris, kui pikaajalise diplomaatilise eeltöö järel andis Riigikogu
valitsusele mandaadi kõneluste pidamiseks Venemaaga.
Riigikogus esindatud erakondade ühine seisukoht oli, et
lepingute sissejuhatavat teksti tuleb muuta viisil, mis kaitseks õigusliku
järjepidevuse põhimõtet ning võimaldaks seeläbi leppeid ratifitseerida
täiendavat deklaratsiooni lisamata. Tänaseks oleme sellisele kompromissile
jõudnud väga lähedale. Igatahes on Riigikogu väliskomisjon konsensuslikult
toetanud diplomaatide tööd ning seni saavutatut.
Käimasolevad piirikonsultatsioonid on muuhulgas väga
ilmekaks kinnituseks sellest, et kui Venemaa seda soovib, siis meie
kahepoolsetes suhetes on konstruktiivne dialoog ning lahenduste otsimine
vastastikkuse alusel täiesti võimalik. Loodetavasti on see kogemus killuks
usalduse kasvatamisel Eesti-Vene suhetes.
Piirilepete lõplik jõustamine ei tähenda kindlasti
põhimõttelist muutust kahepoolsetes suhetes, kuid avab võimaluse teistele
küsimustele keskenduda. Üks esimesi jätkuteemasid võiks Venemaa poolt olla
aastaid ratifitseerimist oodanud topeltmaksustamise vältimise leppe jõustamine.
Eesti tegi seda juba 2004. aastal. Venemaa on pausi põhjendanud piirileppe
puudumisega.
Arvamuslugu ilmus tänases Linnalehes (15.03.13)
Kommentaarid
Venelased vähemalt, ja kuluaarides ju ka meiepoolsed läbirääkijad ütlesid, et niisugune arusaamine oli.
Nüüd räägib IRL, et siiki oli oht, et venelased enda poolt mingi preambulli või deklaratsiooni põrutavad. Uskuda või? Oli oht või oli soov Paeta tüngata ja välispoliitikas initsiatiiv võtta? Kellel teadmisi on tolle ohu kohta?