Eesti rahvuslikes huvides on piirilepe Venemaaga



Eesti rahvuslikes huvides on riigipiiri õiguslik määratlemine Venemaaga. Seda on järjepidevalt taotletud juba alates 1994. aastast, kui algasid läbirääkimised peaminister Andres Tarandi valitsuse ajal. Just siis otsustati, et Eesti on nõus loobuma Tartu rahu järgse piiri nõudmisest, kuid mitte loobuma õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Seda välispoliitilist ühisliini on hoitud tänaseni. 

Eesti-Vene piirilepped, aga tegemist on eraldi mere- ja maismaapiiri lepetega, said sisuliselt valmis juba 1990ndate aastate lõpul. Allkirjadeni jõuti 2005. aasta mais pärast seda, kuid Eestist oli saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Tookord lepinguid toetades otsustas Riigikogu õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel rõhutada oma ratifitseerimisseaduses õigusliku järjepidevuse tähtsust, kuna leppe enda tekst võis jätta ruumi pahatahtlikuks tõlgendamiseks. Venemaa valuline reaktsioon näitas, et Riigikogu samm oli toona õigustatud.

Kaheksa aastat hiljem on Eesti ja Venemaa taas otsimas lahendust piirilepete lõplikuks jõustamiseks. Piirikonsultatsioonid algasid eelmise aasta oktoobris, kui pikaajalise diplomaatilise eeltöö järel andis Riigikogu valitsusele mandaadi kõneluste pidamiseks Venemaaga.

Riigikogus esindatud erakondade ühine seisukoht oli, et lepingute sissejuhatavat teksti tuleb muuta viisil, mis kaitseks õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning võimaldaks seeläbi leppeid ratifitseerida täiendavat deklaratsiooni lisamata. Tänaseks oleme sellisele kompromissile jõudnud väga lähedale. Igatahes on Riigikogu väliskomisjon konsensuslikult toetanud diplomaatide tööd ning seni saavutatut.

Käimasolevad piirikonsultatsioonid on muuhulgas väga ilmekaks kinnituseks sellest, et kui Venemaa seda soovib, siis meie kahepoolsetes suhetes on konstruktiivne dialoog ning lahenduste otsimine vastastikkuse alusel täiesti võimalik. Loodetavasti on see kogemus killuks usalduse kasvatamisel Eesti-Vene suhetes.

Piirilepete lõplik jõustamine ei tähenda kindlasti põhimõttelist muutust kahepoolsetes suhetes, kuid avab võimaluse teistele küsimustele keskenduda. Üks esimesi jätkuteemasid võiks Venemaa poolt olla aastaid ratifitseerimist oodanud topeltmaksustamise vältimise leppe jõustamine. Eesti tegi seda juba 2004. aastal. Venemaa on pausi põhjendanud piirileppe puudumisega.

Arvamuslugu ilmus tänases Linnalehes (15.03.13)

Kommentaarid

HHL ütles …
Mina sain 8 aastat tagasi aru nii, et Venemaaga oli Paet kokku leppinud, et tekst esitatakse Riigikogusse ratifitseerimiseks, nagu see kooskõlastati. Ja oli ka kokkulepe, et see ongi justkui Realpolitik-lik "tehniline" lepe.
Venelased vähemalt, ja kuluaarides ju ka meiepoolsed läbirääkijad ütlesid, et niisugune arusaamine oli.
Nüüd räägib IRL, et siiki oli oht, et venelased enda poolt mingi preambulli või deklaratsiooni põrutavad. Uskuda või? Oli oht või oli soov Paeta tüngata ja välispoliitikas initsiatiiv võtta? Kellel teadmisi on tolle ohu kohta?

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?