Eesti rahvuslikes huvides on piirilepe Venemaaga



Eesti rahvuslikes huvides on riigipiiri õiguslik määratlemine Venemaaga. Seda on järjepidevalt taotletud juba alates 1994. aastast, kui algasid läbirääkimised peaminister Andres Tarandi valitsuse ajal. Just siis otsustati, et Eesti on nõus loobuma Tartu rahu järgse piiri nõudmisest, kuid mitte loobuma õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Seda välispoliitilist ühisliini on hoitud tänaseni. 

Eesti-Vene piirilepped, aga tegemist on eraldi mere- ja maismaapiiri lepetega, said sisuliselt valmis juba 1990ndate aastate lõpul. Allkirjadeni jõuti 2005. aasta mais pärast seda, kuid Eestist oli saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Tookord lepinguid toetades otsustas Riigikogu õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel rõhutada oma ratifitseerimisseaduses õigusliku järjepidevuse tähtsust, kuna leppe enda tekst võis jätta ruumi pahatahtlikuks tõlgendamiseks. Venemaa valuline reaktsioon näitas, et Riigikogu samm oli toona õigustatud.

Kaheksa aastat hiljem on Eesti ja Venemaa taas otsimas lahendust piirilepete lõplikuks jõustamiseks. Piirikonsultatsioonid algasid eelmise aasta oktoobris, kui pikaajalise diplomaatilise eeltöö järel andis Riigikogu valitsusele mandaadi kõneluste pidamiseks Venemaaga.

Riigikogus esindatud erakondade ühine seisukoht oli, et lepingute sissejuhatavat teksti tuleb muuta viisil, mis kaitseks õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning võimaldaks seeläbi leppeid ratifitseerida täiendavat deklaratsiooni lisamata. Tänaseks oleme sellisele kompromissile jõudnud väga lähedale. Igatahes on Riigikogu väliskomisjon konsensuslikult toetanud diplomaatide tööd ning seni saavutatut.

Käimasolevad piirikonsultatsioonid on muuhulgas väga ilmekaks kinnituseks sellest, et kui Venemaa seda soovib, siis meie kahepoolsetes suhetes on konstruktiivne dialoog ning lahenduste otsimine vastastikkuse alusel täiesti võimalik. Loodetavasti on see kogemus killuks usalduse kasvatamisel Eesti-Vene suhetes.

Piirilepete lõplik jõustamine ei tähenda kindlasti põhimõttelist muutust kahepoolsetes suhetes, kuid avab võimaluse teistele küsimustele keskenduda. Üks esimesi jätkuteemasid võiks Venemaa poolt olla aastaid ratifitseerimist oodanud topeltmaksustamise vältimise leppe jõustamine. Eesti tegi seda juba 2004. aastal. Venemaa on pausi põhjendanud piirileppe puudumisega.

Arvamuslugu ilmus tänases Linnalehes (15.03.13)

Kommentaarid

HHL ütles …
Mina sain 8 aastat tagasi aru nii, et Venemaaga oli Paet kokku leppinud, et tekst esitatakse Riigikogusse ratifitseerimiseks, nagu see kooskõlastati. Ja oli ka kokkulepe, et see ongi justkui Realpolitik-lik "tehniline" lepe.
Venelased vähemalt, ja kuluaarides ju ka meiepoolsed läbirääkijad ütlesid, et niisugune arusaamine oli.
Nüüd räägib IRL, et siiki oli oht, et venelased enda poolt mingi preambulli või deklaratsiooni põrutavad. Uskuda või? Oli oht või oli soov Paeta tüngata ja välispoliitikas initsiatiiv võtta? Kellel teadmisi on tolle ohu kohta?
17 märts, 2013 22:40
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave