Euroopa uus eelarve ja Euroopa tuleviku huvid


Ükskõik millise tulemusega ka ei lõpeks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku läbirääkimised, peegeldab nii saavutatu kui protsess ise pigem tänase Euroopa muresid kui tulevikku suunatud pürgimisi. Ja siin pole midagi imestada, sest eelarve eest võitlevad liikmesriigid, jättes Euroopa Komisjoni objektiivselt vaid pealtvaataja rolli. Nii ongi endiselt võimalik, et Euroopa Liit keskendub põllumajandusele, aga mitte näiteks teadus- ja arendustegevusele.

Kui lähtuda meie vaatevinklist, siis Eesti võib oma tulemusega kõigiti rahule jääda. Olgugi, et maksimumeesmärgid jäävad saavutamata, ei peaks üldine vahendite kasv meile siiski muret valmistama. Pigem peaksime mõtlema, kuidas uusi avanevaid rahasid kõige efektiivsemal ja tulutoovamal viisil kasutada. Seda nii taristu kui inimvara arendamiseks.

Ometi ei saa kõige selle taustal siiski jätta mainimata, et Euroopa Liidus aja sunnil süvenev tulevikudebatt ei kipu üldse peegelduma eelarveprioriteetides. Taaskord on liikmesriigid arusaadavatel põhjustel kaitseasendis. Esiplaanil on liikmesriikide erihuvid, taamal Euroopa üldhuvid. Seejuures ei taha ma sugugi öelda, et näiteks Eestile olulised ühtekuuluvussummad või Euroopa ühendamisrahad ei ole olulised üleeuroopalise lõimumise ja parema sisedünaamika saavutamiseks.

Pigem on probleem selles, et seitsmeks aastaks lukustatakse eelarve, mis ei käi ajaga kaasas. Seitse aastat on lihtsalt liiga pikk aeg tänases kiirelt muutuvas maailmas ning ehk on ka see üks põhjuseid, miks Euroopa on eriti viimasel kümnendil kaotanud dünaamikat ja reageerimisvõimet maailmas toimuva suhtes. 

Euroopa uuendamise kavades peaks kindlasti kujunema üheks keskseks küsimuseks ka eelarveperspektiivi lühendamine ning üldhuvidest lähtuva paindlikkuse suurendamine. Samas on ilmne, et see eeldab senisest tunduvalt föderaalsemat Euroopat ning põhimõttelisi sisereforme mitmeski liikmesriigis. Eileöised arutelud paraku näitavad, et see horisont on veel päris kaugel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave