Eesti vajab põhjalikku Euroopa tuleviku debatti



Alustuseks tahaksin meelde tuletada, et eelmise aasta 15. novembril Riigikogu täiskogus peetud Euroopa Liidu poliitika arutelul kutsusin kolleege  Euroopa Liidu asjade komisjonis üles sügavamalt analüüsima, kuhu on Euroopa Liit liikumas ning mis võiks olla Eesti positsioonid kujunevas lõimumisarutelus. Kahjuks on pool aastat läinud mööda rohkem tulekustutamise teemadele keskendudes, pean silmas eurotsooni muresid, ja vähem on olnud aega Euroopa aluspõhimõtete kestvuse üle juurdlemiseks. Kuid siin pole sugugi hilja, sest arutelud on alles hoogustumas ning loodetavasti juba sügisel saab komisjon teemadele rohkem keskenduda. 

Juba ammu on ilmnenud, et Euroopa Liit tema tänasel viisil pole kestvalt jätkusuutlik ning maailmas konkurentsivõimeline. 2007. aastal Islandilt alguse saanud kriiside ahel on püstitanud tõsise küsimuse - kas Euroopa Liit muutub poliitiliselt integreeritumaks ning jääb maailmas arvestatavaks jõuks ka käimasoleval sajandil või taandub oma mugavuses ja demograafilises vananemises maailma muuseumiks. 

Seepärast pole äsjased ideed Saksamaa või mõne teise riigi poliitikutelt erakordsed. Terve eelmise kümnendi esimese poole arutlesid Euroopa poliitikud Põhiseadusleppe sisu üle. Teatavasti otsustasid siis Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud pidurit tõmmata, mistõttu pidi ühendus leppima Lissaboni lepinguga. Täna on üha enam ilmnemas, et Lissaboni leping ei anna kaugeltki neid lahendusi, mida nii loodeti. Euroopa Liit vajab aluslepete ülevaatamist ja sellele on alternatiivi peaaegu võimatu leida. Pisiparandused ja eriti finantsraamistiku kohendused (ESM sealhulgas) ei ole kogu ühenduse tulevikku silmas pidades kesksed küsimused. Keskne on hoopis küsimus - kas Euroopa Liit föderaliseerub või hakkab otsast murenema. Karm tõsiasi, aga paljud näitajad sellele viitavad.

Eesti on korduvalt rõhutanud, et meie huvides on tugev, toimiv ja konkurentsile suunatud Euroopa Liit. Ainuüksi siseturu reform ja turutõkete eemaldamine annaks meile palju juurde. Kui Itaalia tööline leiaks kolme kuu puhkuse asemel võimaluse kasvõi üks nädalgi rohkem töötada, oleks Itaalia SKP protsendi võrra suurem. Kuid need on pigem üksikud näited Euroopa kasutamata ressurssidest. Kui maailm keerles ümber lääneriikide ja Euroopa, oli majandusliit väga hea ja eesrindlik lahendus. Täna, kui uuteks mõjukeskusteks tõusevad Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Lähis-Ida riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik ja teised, ei piisa enam Euroopa Liidu majandusliidust. Vaja on suuremat poliitilist integreeritust. Samas on oluline rõhutada, et pelgalt liikmesriikide suveräänsuse taandamine Brüsseli bürokraatia kasuks pole lahendus, vaid eksitus. Liikmesriikide poliitikud peavad olema selleks veduriks, kes Euroopale uue näo annavad. Seepärast on äärmine aeg ka meil siin Eestis sellele teemale palju tõsisemalt ja läbimõeldumalt keskenduda.  

Kommentaarid

Andres Laiapea ütles …
Euroopa Liit hakkab otsast murenema just siis, kui see üritab liikuda edasi föderaliseerumise teel. Esimesena kukub küljest UK. Mida tugevamalt taotletakse sügavamat poliitilist integratsiooni, seda kiiremini hakkab toimuma lagunemine.
02 juuli, 2012 21:35
Marko Mihkelson ütles …
Jah Andres, sellisel kujul nagu me ELi teame täna, teda 10 aasta pärast ei pruugi olla. Ühel või teisel viisil. Cameron on samas öelnud, et UK ei tahaks olla Norra staatuses - ELi ei kuulu, aga mängureegleid peab järgima.
03 juuli, 2012 09:16
Anonüümne ütles …
Milline on Eesti tuleviku visioon?
04 juuli, 2012 00:23
Anonüümne ütles …
See oli ammu teada et EL pole muud kui amtnike, poliitikute ja teatudmääral ärimeeste hetkekasule orienteeritud projekt. Miskit siinilmas ka raha ei anta niisama, kõigil on oma hind. Nüüd kui projektist on saamas teatudmääral kataklüsm on minu küsimus - kes reaalselt vastutab???
06 juuli, 2012 11:22
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave