Eesti vajab põhjalikku Euroopa tuleviku debatti



Alustuseks tahaksin meelde tuletada, et eelmise aasta 15. novembril Riigikogu täiskogus peetud Euroopa Liidu poliitika arutelul kutsusin kolleege  Euroopa Liidu asjade komisjonis üles sügavamalt analüüsima, kuhu on Euroopa Liit liikumas ning mis võiks olla Eesti positsioonid kujunevas lõimumisarutelus. Kahjuks on pool aastat läinud mööda rohkem tulekustutamise teemadele keskendudes, pean silmas eurotsooni muresid, ja vähem on olnud aega Euroopa aluspõhimõtete kestvuse üle juurdlemiseks. Kuid siin pole sugugi hilja, sest arutelud on alles hoogustumas ning loodetavasti juba sügisel saab komisjon teemadele rohkem keskenduda. 

Juba ammu on ilmnenud, et Euroopa Liit tema tänasel viisil pole kestvalt jätkusuutlik ning maailmas konkurentsivõimeline. 2007. aastal Islandilt alguse saanud kriiside ahel on püstitanud tõsise küsimuse - kas Euroopa Liit muutub poliitiliselt integreeritumaks ning jääb maailmas arvestatavaks jõuks ka käimasoleval sajandil või taandub oma mugavuses ja demograafilises vananemises maailma muuseumiks. 

Seepärast pole äsjased ideed Saksamaa või mõne teise riigi poliitikutelt erakordsed. Terve eelmise kümnendi esimese poole arutlesid Euroopa poliitikud Põhiseadusleppe sisu üle. Teatavasti otsustasid siis Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud pidurit tõmmata, mistõttu pidi ühendus leppima Lissaboni lepinguga. Täna on üha enam ilmnemas, et Lissaboni leping ei anna kaugeltki neid lahendusi, mida nii loodeti. Euroopa Liit vajab aluslepete ülevaatamist ja sellele on alternatiivi peaaegu võimatu leida. Pisiparandused ja eriti finantsraamistiku kohendused (ESM sealhulgas) ei ole kogu ühenduse tulevikku silmas pidades kesksed küsimused. Keskne on hoopis küsimus - kas Euroopa Liit föderaliseerub või hakkab otsast murenema. Karm tõsiasi, aga paljud näitajad sellele viitavad.

Eesti on korduvalt rõhutanud, et meie huvides on tugev, toimiv ja konkurentsile suunatud Euroopa Liit. Ainuüksi siseturu reform ja turutõkete eemaldamine annaks meile palju juurde. Kui Itaalia tööline leiaks kolme kuu puhkuse asemel võimaluse kasvõi üks nädalgi rohkem töötada, oleks Itaalia SKP protsendi võrra suurem. Kuid need on pigem üksikud näited Euroopa kasutamata ressurssidest. Kui maailm keerles ümber lääneriikide ja Euroopa, oli majandusliit väga hea ja eesrindlik lahendus. Täna, kui uuteks mõjukeskusteks tõusevad Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Lähis-Ida riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik ja teised, ei piisa enam Euroopa Liidu majandusliidust. Vaja on suuremat poliitilist integreeritust. Samas on oluline rõhutada, et pelgalt liikmesriikide suveräänsuse taandamine Brüsseli bürokraatia kasuks pole lahendus, vaid eksitus. Liikmesriikide poliitikud peavad olema selleks veduriks, kes Euroopale uue näo annavad. Seepärast on äärmine aeg ka meil siin Eestis sellele teemale palju tõsisemalt ja läbimõeldumalt keskenduda.  

Kommentaarid

Andres Laiapea ütles …
Euroopa Liit hakkab otsast murenema just siis, kui see üritab liikuda edasi föderaliseerumise teel. Esimesena kukub küljest UK. Mida tugevamalt taotletakse sügavamat poliitilist integratsiooni, seda kiiremini hakkab toimuma lagunemine.
Marko Mihkelson ütles …
Jah Andres, sellisel kujul nagu me ELi teame täna, teda 10 aasta pärast ei pruugi olla. Ühel või teisel viisil. Cameron on samas öelnud, et UK ei tahaks olla Norra staatuses - ELi ei kuulu, aga mängureegleid peab järgima.
Anonüümne ütles …
Milline on Eesti tuleviku visioon?
Anonüümne ütles …
See oli ammu teada et EL pole muud kui amtnike, poliitikute ja teatudmääral ärimeeste hetkekasule orienteeritud projekt. Miskit siinilmas ka raha ei anta niisama, kõigil on oma hind. Nüüd kui projektist on saamas teatudmääral kataklüsm on minu küsimus - kes reaalselt vastutab???

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?