Eesti-Vene kohtumiste kokkuvõtteks


Kolmapäeva õhtul Pühajärvel alanud ja reede pärastlõunal Pihkvas lõppenud Riigikogu väliskomisjoni ning Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni delegatsioonide kohtumist võib pidada kordaläinuks. Ma julgeks isegi öelda, et viimased kaks päeva kinnitasid, et kui pooltel on vastastikune huvi ja soov suhteid arendada läbi konkreetsete koostööprojektide, on kõik võimalik.

Minu kogemus poliitilistest kohtumistest Vene kolleegidega ulatub tagasi aastasse 2003. Äsja lõppenud oli nendest minu arvates üks sisukaim ning vähem konfrontaalsem. Võinuks ju eeldada, et üle kuue aasta taas kokku saades on esimene kohtumine kobav ja ettevaatlik. Tegelikult jäi mulje, nagu poleks vaheaega suhetes olnudki. Ehk enamgi, just konkreetsetele koostööprojektidele keskendudes ning vähem erimeelsusi pedaalides andsime mõista, et suhete uuem tasand on tunnetatav.

Suurema osa ajast rääkisime parlamentaarsete kontaktide laiendamisest ning piiriülesest koostööst, misosas on palju häid näiteid, kuid ka rida kistaskohti. Vene kolleegid nägid Koidula piirijaama ning tunnetasid omal nahal vahet, mida näeb piiripuntkis Eesti ja Vene poole tegevuses. Loodetavasti võtavad nad juba lähemas tulevikus ette parlamendikuulamise Eesti-Vene piiril toimuva lahkamiseks, seda siis piirijärjekordadest kuni viisaküsimusteni (Vene pool annab koostööprojektides osalejatele sageli vaid ühekordseid viisasid). Ka tekkis Koidulas mõte, et kui majandus vähegi kannataks, võiks Tartu ja Pihkva vahel liikuda ka reisirong. 

Selle kokkusaamise üheks eriliseks momendiks oli vastastikku sõjaväeosade külastus. Meie tutvustasime nendele Kuperjanovi pataljoni (foto Ilmar Saabaselt Delfis) ja nemad näitasid meile Pihkva dessantdiviisi 104. polgu tegemisi nii ajaloos kui täna. Usutavasti annab see väike samm võimaluse pisutki suurendada avatust ja usaldust ka selles vallas.

Samuti oli Vene pool nõus meie pakutud ideega, et Soome ja Läti eeskujul võiks ellu kutsuda ka Eesti-Vene tulevikuraporti. Loodetavasti annaks see täiendavaid ideid poliitikute omavahelistesse aruteludesse. Töötame selle nimel, et raporti võimalikud autorid saaksid tööle asuda juba lähitulevikus.

Kohtumisel tuli ääriti jutuks ka piirilepingu küsimus. Teatavasti on lepingud küll meie parlamendis ratifitseeritud, kuid ilma täiendavate konsultatsioonideta valitsuste tasandil on raske ette kujutada, et see küsimus lõplikult laheneks. Pean rõhutama, et Vene pool pole viimasel ajal esitanud ühtegi ultimatiivset tingimust, mis lisab usku ka edasiliikumise võimalusse piirlepingute lõpliku jõustamise suunas. 

Pihkvas leppisime kokku, et taastame regulaarsete kohtumiste tava komisjonide vahel. Pole välistatud, et järgmine kohtumine võiks toimuda veel selle aasta sees. Uskuge, teemasid on küll, mida arutada.  

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave