Hea näide Eesti-Vene koostöö võimalikkusest


Eesti regionaalminister Siim Kiisler (foto: Delfi.ee) võõrustas eile ja täna Tallinnas oma Venemaa kolleegi Viktor Basarginit, kellega sõlmiti ka piiriülese koostöö memorandum. See on hea näide Eesti ja Venemaa suhete edenemisest konkreetsetes küsimustes. Seejuures on piiriülene koostöö täna nähtavasti paremas seisus, kui paljudel varasematel aastatel.

Viimast mõjuatavad minu arvates kaks peamist tegurit. Esiteks on piiriülene koostöö meie piiriäärsetele valdadele ja maakondadele loomulik huvi, mis võimaldab uusi võimalusi ja vahendeid kaasates oluliselt elavdada kohapealset majandus- ja elukeskkonda. 

Teiseks suureks kaasaaitajaks on Euroopa Liidu naabruspoliitika raames eraldatavad vahendid, mida Eesti-Läti-Vene piiriülesteks projektideks on käesoleva eelarveperioodil (2007-2013) kavandatud kokku 43 miljonit  eurot.

Nimetatud programm toetab eeskätt nii pehmeid tegevusi kui investeeringuprojekte. Programmi partneriteks saavad olla nii avaliku sektori asutused, mittetulundusühendused kui ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Eelmise aasta augustist novembrini väldanud taotlusvoorus esitati 23,6 miljonile eurole kokku 230 projektitaotlust, mis näitab suurt huvi piiriüleseks koostööks.

Lisaks sellele on naabruspoliitika rahastusprogrammist võimalik finantseerida ka suuremahulisi riikidele strateegiliselt olulisi investeeringuprojekte, mida viiakse ka ühiselt ellu. Eestile on siin esmatähtsad Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti rekonstrueerimine, liiklemis- ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel, Narva-Ivangorodi unikaalsete bastionite arendamine ühtse piiriülese kultuuri- ja turismiobjektina ning majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond. Nimetatud investeeringuteks peaks Euroopa Komisjon oma arvamuse esitama lähikuude jooksul.

Eriti viimati mainitud projektide rakendamiseks aga ka tervikuna piiriülese läbikäimise elavdamiseks oli äärmiselt oluline täna Tallinnas sõlmitud Eesti-Vene kööstöömemorandum. Kiisleri ja Basargini kohtumine Tallinnas sillutab loodetavasti teed pikaajalisele ja tulemuslikule koostööle, sest suure tõenäosusega on Euroopa Liidu vahendeid meil võimalik kasutada ka uue eelarveperioodi (eeldatavalt 2014-20) raames. 

Tänase Tallinna kohtumise järel võib arvata, et Eesti ja Venemaa on teinud tubli sammu lähemale aastaid  lahendusi ootavate piiriületusprobleemide lahendimsiele. Samuti on tähtis, et memorandumi preambulas kinnitatud tahe arendada Eesti ja Venemaa vahel "strateegilist koostööd ja partnerlust ning sõbralikke suhteid Eesti ja Vene rahva vahel" saaks jätku ka teistes suhtlusvaldkondades.

Kommentaarid

trebla ütles …
Kas ei saaks piiriülese koostöö raames taastada sealpool piiri olnud algupärast rahvuslust - ajaks Lenoingradi oblastis ingerisoome ja vadja asja, pihkva oblastis setu asja, võib-olla uuriks Novgorodi veetšee (Vene demokraatia juurte) algtekste algkeeles...?

Populaarsed postitused sellest blogist

MIHKELSON: NÄIDATA TULEB USUTAVAT JÕUDU

VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID

BALTIC SECURITY CHALLENGES