Euroga liitumine näitab Eesti küpsust

Täna oli siis selleks viimaseks päevaks, mil jõudis lõpule täpselt kaks kuud kestnud Eesti euroga liitumise poliitiline otsustusperiood. Rahandusministritel jäi veel ära vormistada eurole ülemineku päev (1. jaanuar 2011) ja ümberarvestuskurss (1 euro võrdub 15,6466 krooniga). Nüüd jääb kuni 1. jaanuarini üle vaid siseriiklike tehniliste ettevalmistuste lõpuleviimine.

Eurotsooniga liitumine on tubliks kinnituseks Eesti kui Euroopa Liidu liikme küpsusest. Ühest küljest räägib see sisepoliitilisest arukusest, mis on varemgi väljendunud suuremate rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Tegelikult on ka näiteks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni töö heaks tõenduseks sellest, et koalitsiooni ja opositsiooni huvid koonduvad enamasti Eestile parimate positsioonide ja seisukohtade taha. 

Teisest küljest on kuus aastat Euroopa Liidu liikmena andnud Eestile piisava annuse enesekindlust. Euroalaga liitumine taandab nn uue liikme staatuse meie jaoks juba kaugesse minevikku. Eesti on regiooni üks kõige enam integreerunum lääneriik, mis annab meile korraga nii täiendavaid võimalusi kui ka kohustusi.

Nüüd on kõige olulisem keskenduda nende rahvusvaheliste võimaluste paremale kasutamisele meie kõigi elujärje parandamiseks siin Eestis. Loodetavasti annavad valimised lisaks tühjadele lubadustele (eriti igasuguste palkade või pensionite mitmekordistamislubadused) ka häid ideid majanduse elavdamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks. Rääkimata siis kõigist teistest meie elu tahkudest. Euro on siin kindlasti vaid üheks vahendiks.