Mistrali müük oleks NATOle julgeolekurisk


Prantsusmaa ja Venemaa vahel on arenemas väga tõsine relvatehing. Meiegi ajakirjanduses on viimastel päevadel mitmel korral räägitud uusima Mistral-tüüpi dessantlaeva võimalikust müügist Venemaale.

See on üldse esimest korda, kui üks NATO liikmesmaa on pakkumas Venemaale sedavõrd suuremahulist ja sõjaliselt kaalukat tehingut. 300meetrine kaasaegseim (esimene reis 2006) dessantlaev läheks Venemaale maksma umbes pool miljardit eurot.

Tõsi, viimastel aastatel on Venemaa ostnud näiteks Suurbritannialt väiksema koguse käsirelvi. Tehinguid on tehtud ka Austriaga erirelvastuse osas. Samas oleks otseselt ründelaevana kasutatava aluse müük hoopis tõsisem ja tagasiulatuva mõjuga.

Juba ainuüksi Vene mereväe ülema Vladimir Võssotski hooplemine Gruusia vastu suunatud rünnakuga (et sellise laevaga oleks operatsioon väldanud vaid 40 minutit) peaks panema piduri prantslaste tehingusoovile.

Eeskätt peaks NATO liikmesmaad Prantsusmaad mõtlema panema Venemaa tegelikud plaanid oma relvastuse arendamisel. Miks peaks Venemaa arendama Läänemerel või Mustal merel suureulatuslikku maabumisvõimet? Miks harjutati septembris suurõppuste Lääs-2009 käigus dessante nii merelt kui õhust? Miks olid nende õppuste legendi pärast mures nii Poola välisminister kui Läti kaitseminister? Mistral-tüüpi laeva omandamine suurendaks kordades Venemaa võimekust suuremahuliste ja hästi juhitud dessantide läbiviimiseks.

Venemaa rahvusliku julgeoleku alusdokumendid käsitlevad NATOt siiani peamise strateegilise ohustajana. Ukraina ja Gruusia püüdlused liitumaks NATOga on sundinud Kremlit mitte üksnes retoorilisele, vaid ka reaalsele sõjalisele vastutegevusele. Seda nägime eelmise aasta augustis, mil Venemaa okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist.

Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy rahupüüdlused Gruusias päädisid lühiajaliseks jäänud seisukohaga NATOs - no business as usual with Russia. Kas tõesti on olukord aastaga nii põhjalikult muutunud? Kas tõesti NATO peasekretäri Rasmusseni soovid Venemaaga paremini läbi saada sisaldavad ka relvastuse suuremahulist müüki? Ma ei tahaks seda uskuda, et NATO sõjalises tiivas oleksid inimesed nii naiivsed.

Minu arvates kujutaks Mistrali müük ning lisaks veel kolme sama tüüpi aluse ehitamine Venemaal tagasiulatuvalt väga tõsist julgeolekuriski just NATOle endale. Küsimuseks ei oleks ei ühe ega teise rannikuriigi mure, vaid NATO kui terviku julgeoleku ohupildi muutumine.

Sellest lähtuvalt peaksid ka meie asjasse puutuvad ministrid avaldama oma selge seisukoha ning argumenteeritult osundama ka oma Prantsusmaa kolleegidele kavandatava relvatehingu kõiki võimalikke tagajärgi.

Loole lisatud pildil, mille avaldas tänane The Moscow Times. on hiiglaslik Mistral eile Neeva jõel, kus temaga tutvusid Vene mereväe spetsialistid. Samuti peaksid sellel nädalal toimuma ühisõppused.

Kommentaarid

Mihkel L ütles …
"Seda nägime eelmise aasta augustis, mil Venemaa okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist."

Kui täpne olla, siis vist ikkagi takistas Venemaa Gruusiat viiendiku oma territooriumi uuesti kontrolli alla saamisest. Ja kui täpne olla, siis de facto on 5% Eesti territooriumist ka okupeeritud.
Ajalugu on keeruline...
tambet ütles …
Seda võib ka teistpidi mõtestada - ilmselt on siis Venemaal kadumas tehnoloogiline võimekus ise midagi kõrgematasemelist luua.
Mihkel L ütles …
Ma mõtlesin sama asja kusjuures. N-liit oli ka üliõnnelik, kui sai pärast II ms endale III reichi tehased lahtimonteeritult ära vedada ja püsti panna. Kokkuvõttes arenes aga SLV majandus pärast II ms palju kiiremini, kuna kasutusele võeti uued ja efektiivsemad tehnoloogiad.

...Samas see dessantlaev pole, nagu aru olen saanud, mingi lihtne mänguasi, vaid strateegiline relvastus. Mida idas sellega peale hakatakse, on iseasi. Kuid ma arvan, et Prantsusmaa sellest tehingust midagi ei kaotanud. Prantslased on kõik sõjad alates Talleyrand'ist lõppkokkuvõttes võitunud..tänu diplomaatiale.
Hannes ütles …
Tere,
Lisaksin siia kaks repliiki:
Esiteks. Märksõnad oleksid AvtoVaz, Renault, Putin. See laev võiks olla kolmnurga neljas lüli. Kas Putin kasutab AvtoVaz-Renault võlga selle laeva endale saamiseks või siis vastupidi, et prantslased (Renault, ...) tahavad sõjalaeva rahaks vahetada.
Teiseks. Mistrali müük annaks rahalise mõõdupuu NATO saladustelel ja tehnikale. Laeva infoväärtus oleks ehk kindlasti meeletult suurem kui H.Simmi edastatud info.

Tänan.
tambet ütles …
Suhteliselt absurdne tundub see müügiotsus küll. Olgu põhjuseks mis tahes raha või võlad - kummaline, et NATO laseb oma liikmel rahumeeli high-tech relvastust müüa.
august chang ütles …
Minu meelest sõna "tagasiulatuv" nõnda kasutada ei saa, see mõiste märgib ajalist dimensiooni, nt "tagasiulatuv seadus". Jääb mulje, et relvade müük tõstab julgeolekuriski minevikus...
Mihkel L ütles …
:D meeldis see viimane kommentaar. Ma ka sellest lausest täpselt aru ei saanud. Selles mõttes ongi raske määratleda, milline on selle laeva info-sõjaline väärtus. Kas see on mineviku info või on see ka praegu objektiivselt kasutatav? Aga midagi peab seal taga ikkagi olema, kui venelased hakkavad NATOlt relvi hankima. See alandab teatavas mõttes ka venelaste uhkust oma rahvusliku sõjatööstuse üle.
Kuid seda, et selle laevaga mõnda Euroopa liidu riiki rünnataks...seda ma ei usu. Siis on hetkega kadunud usaldus selle ühenduse vastu ja tähendab sisuliselt EU lagunemist. Aga selle peale oleks mõeldud ka Prantsusmaal, kui sellist relvastust müüakse. Küllap nad ikka teavad, mida teevad.
Anonüümne ütles …
Ma paneks anonüümselt siia sellise pirni, et Marko, sa võiksid oma eesti keele käsile võtta küll. ;) Üsna tihti teed keelesolki kahjuks. See segab selle väga huvitava blogi lugemist..

Populaarsed postitused sellest blogist

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM