President Obama ja raketikilp

USA president Barack Obama tegi läinud öösel oma telefonikõnes Tšehhi peaministrile Jan Fischerile väidetavalt teatavaks, et tema juhitav administratsioon loobub raketikilbi osiste rajamisest Ida-Euroopasse.

Selles otsuses pole paraku midagi üllatavat, sest viiteid sellisele sündmuste arengule oli näha juba nädalaid varem. Ka siin blogis olen sellele viidanud, viimati alles eelmise nädala Krynica majandusfoorumil.

Täna pärastlõunal on nii Prahas kui Varssavis Obama otsust seletamas tema administratsiooni esindajad. Pole teada, kas raketikilbist loobumisele pakub Washington ka miskit konkreetset aseainet. Sellest kuuleb hiljem.

Kuid tänase uudise valguses on tähtsamaks tõdemus, et president Obama eelistab oma välispoliitikas idealistlikule hoiakule pragmaatilist ja eeskätt globaalsetest huvidest lähtuvat käitumist. See pole kaugeltki üllatav, sest probleeme on palju ning nende lahendamiseks ei piisa üksnes USA mõjujõust.

Obama usub, et saab selle käiguga mõjutada ka Venemaad olema mõistvam nii tuumarelva piiramist kui levikut puudutavates küsimustes. Kui see nii saab olema, siis tuleb otsust kindlasti mõista ja arukaks pidada. Samas on reset-nupu poliitikal minu arvates mitu olulist nõrka kohta.

Raketikilbi teema on muutunud erinevatel põhjustel väga selgelt sümbolistlikuks, mille taustal on tunnetatav Venemaa mõjuväljapoliitika surve. Moskva sidus ühemõtteliselt raketikilbi saatuse START leppe uuendamisega. Viimase tähtaeg kukub 5. detsembril. Isegi kui Washington kinnitab, et pole teinud vahetuskaupa (trade-off), annab see suurepärase diplomaatilise võidu Venemaale.

Teatavasti on nii raketikilbi üksustest loobumine Ida-Euroopas kui ka NATO laienemise peatamine Ukrainasse ja Gruusiasse need peamised teemad, mida ka USA mitmed analüütikud on Obamal soovitanud teha Moskva soosingu võitmiseks.

Kahtlen sügavalt, et sellised taktikalised sammud viivad lähemale strateegilise eesmärgi saavutamisele. Seepärast on täna eriti oluline aktiivne diplomaatiline tegevus NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel ning ühispoliitikate tugevdamisel. Selle hulka kuulub ka NATO ühise raketitõrjesüsteemi edendamine, kus tänasest on jäänud kavadesse väike tühimik.

Ja lõpetuseks. Tänase sündmuse kurbloolisus peitud ühes täiesti juhuslikus ajaloolises kokkusattumuses. Täna möödub 70 aastat Nõukogude Liidu astumisest Teise maailmasõtta hitlerliku Saksamaa poolel. Toimus Poola järjekordne jagamine.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tsiteerin:
"Kuid tänase uudise valguses on tähtsamaks tõdemus, et president Obama eelistab oma välispoliitikas idealistlikule hoiakule pragmaatilist ja eeskätt globaalsetest huvidest lähtuvat käitumist."

Jutt mingitest ideaalidest on kas rumal või silmakirjalik. Mis ideaale pidas silmas Bush, kui Uzbekistaniga sõjalist koostööd arendas?
Kas Valgevene on nüüd järsku hirmus demokraatlikuks muutunud? Aga Türkmenistan?
Kus on siin idealistlik suhtumine?
Seda pole ja põhjus on lihtne - sest nii on kasulikum. Ideaalidest räägitaksegi siis, kui see huvidega kokku langeb või kui muud enam üle ei jää.

Tõnu

Populaarsed postitused sellest blogist

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM