Iirimaa ütleb jah, kuid Tšehhi?

Veidi vähem kui kaks nädalat enne Lissaboni leppe kordusreferendumit Iirimaal näib tulemus olevat selge. Viimase arvamusküsitluse kohaselt pooldab 53 protsenti küsitletutest leppe heakskiitmist ning vaid 26 protsenti on selle vastu.

Mõistagi võib viimane kümme päeva tuua muutusi, kuid leppe pooldajate arv on viimastel kuudel olnud stabiilselt kaks korda suurem eitajatest. Leppe vastu tehakse kõvasti tööd, kusjuures on kaasatud ka Euroopa Parlamendi vahendid.

Esialgu tundub, et Euroopa võiks seekord rahulikult hingata ning pikaleveninud reformiprotsessi kenasti kokku võtta. Kuid võta näpust. Eelmisel neljapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu erakorralisel ülemkogul teatas Tšehhi vahevalitsuse peaminister Jan Fischer (fotol), et parlamendi ülemkoja võimalik lepet vaidlustav käik võiks leppe ratifitseerimise edasi lükata veel poole aasta võrra.

See aga omakorda avab uue Pandora laeka, sest eeloleval kevadel asetleidvate valimiste kaudu saab suure tõenäosusega Suurbritannia järgmiseks peaministriks David Cameron. Briti konservatiivide euroskepsis ning elanikkonna soov referendumi läbiviimiseks Lissaboni leppe küsimuses võib oluliselt mõjutada Euroopa Liidu toimevõimet.

Kõik see on siiski vaid üks võimalikest stsenaariumitest. Igatahes on hetkel kogu tähelepanu Iiri referendumil, mis leiab aset 2. oktoobril.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
"Euroopa võib rahulikult hingata ...."
Juhin tähelepanu, et poliitikud pole veel Euroopa.
Kui iirlased ütlesid "ei", siis pasundasid igat sorti asjapulgad, kuidas 99% Euroopast jääb 1% tõttu helgest tulevikust ilma. Seejuures jäeti mainimata (ilmselt kogemata:D), et see vastaline 1% olidki ainukesed eurooplased, kellelt üldse küsiti! Ja nad ütlesid "EI"
Kõigi reeglite kohaselt oleks pidanud sellega igasugune jutt lõppema, sest ühe "ei" on kõigi "ei" - seda ühehäälsus ju tähendabki!

Tõnu
Marko Mihkelson ütles …
Tõnu, millele ikkagi iirlased "ei" ütlesid. Täpselt samuti nagu varem prantslased ja hollandlased. Nagu Sa ilmselt tead, siis mitte Euroopale, vaid sisemistele muredele. Eks praegu peegelda iirlaste soosing ka muutunud pilti ning majanduse mõju, aga laiemalt olen nõus, et Euroopa ja eurooplased pole sageli ühel lainel. Homme on Tallinnas koos just ükle Euroopa inimesed, kes sellest räägivad ning kelle ülesanne on tuua Euroopa otsustustasandit kodanikele lähemale ja vastupidi.
Anonüümne ütles …
Marko, mis tähtsust, millele nad "ei" ütlesid! Kui oleks ka teistel riigijuhtidel olnud julgust rahvahääletust korraldada, oleks rohkemgi eitusi. Paraku, juhid ilmselt ei usu rahva tahtesse:)
Poliitikud kindlasti õnnitlevad teineteist, kui iirlased nüüd järeleandlikumad on aga ma võin Sind kurvastada - Euroopa ei "hakka tööle" enne, kui tema rahvad - prantslased, sakslased, iirlased jne. - saavad ühtlasi ka Eurooplasteks. See tähendab, nad saavad aru ka teiste, mõnikord üsna pisikeste rahvaste muredest - ja vastupidi ka. Ühtsema Euroopa saame mitte siis, kui salamisi mingeid lepinguid läbi surume (surute, peaks ütlema), vaid siis, kui eurooplased saavad ühtseks (ma ei tea, kas seda üldse vaja on).

Heaks indikaatoriks oleks, kui prantslased mõistaksid, et parlamenti pole otstarbekas "istutada" kahes kohas:D

Tõnu

Populaarsed postitused sellest blogist

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM