Iirimaa ütleb jah, kuid Tšehhi?

Veidi vähem kui kaks nädalat enne Lissaboni leppe kordusreferendumit Iirimaal näib tulemus olevat selge. Viimase arvamusküsitluse kohaselt pooldab 53 protsenti küsitletutest leppe heakskiitmist ning vaid 26 protsenti on selle vastu.

Mõistagi võib viimane kümme päeva tuua muutusi, kuid leppe pooldajate arv on viimastel kuudel olnud stabiilselt kaks korda suurem eitajatest. Leppe vastu tehakse kõvasti tööd, kusjuures on kaasatud ka Euroopa Parlamendi vahendid.

Esialgu tundub, et Euroopa võiks seekord rahulikult hingata ning pikaleveninud reformiprotsessi kenasti kokku võtta. Kuid võta näpust. Eelmisel neljapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu erakorralisel ülemkogul teatas Tšehhi vahevalitsuse peaminister Jan Fischer (fotol), et parlamendi ülemkoja võimalik lepet vaidlustav käik võiks leppe ratifitseerimise edasi lükata veel poole aasta võrra.

See aga omakorda avab uue Pandora laeka, sest eeloleval kevadel asetleidvate valimiste kaudu saab suure tõenäosusega Suurbritannia järgmiseks peaministriks David Cameron. Briti konservatiivide euroskepsis ning elanikkonna soov referendumi läbiviimiseks Lissaboni leppe küsimuses võib oluliselt mõjutada Euroopa Liidu toimevõimet.

Kõik see on siiski vaid üks võimalikest stsenaariumitest. Igatahes on hetkel kogu tähelepanu Iiri referendumil, mis leiab aset 2. oktoobril.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
"Euroopa võib rahulikult hingata ...."
Juhin tähelepanu, et poliitikud pole veel Euroopa.
Kui iirlased ütlesid "ei", siis pasundasid igat sorti asjapulgad, kuidas 99% Euroopast jääb 1% tõttu helgest tulevikust ilma. Seejuures jäeti mainimata (ilmselt kogemata:D), et see vastaline 1% olidki ainukesed eurooplased, kellelt üldse küsiti! Ja nad ütlesid "EI"
Kõigi reeglite kohaselt oleks pidanud sellega igasugune jutt lõppema, sest ühe "ei" on kõigi "ei" - seda ühehäälsus ju tähendabki!

Tõnu
22 september, 2009 15:12
Marko Mihkelson ütles …
Tõnu, millele ikkagi iirlased "ei" ütlesid. Täpselt samuti nagu varem prantslased ja hollandlased. Nagu Sa ilmselt tead, siis mitte Euroopale, vaid sisemistele muredele. Eks praegu peegelda iirlaste soosing ka muutunud pilti ning majanduse mõju, aga laiemalt olen nõus, et Euroopa ja eurooplased pole sageli ühel lainel. Homme on Tallinnas koos just ükle Euroopa inimesed, kes sellest räägivad ning kelle ülesanne on tuua Euroopa otsustustasandit kodanikele lähemale ja vastupidi.
22 september, 2009 15:23
Anonüümne ütles …
Marko, mis tähtsust, millele nad "ei" ütlesid! Kui oleks ka teistel riigijuhtidel olnud julgust rahvahääletust korraldada, oleks rohkemgi eitusi. Paraku, juhid ilmselt ei usu rahva tahtesse:)
Poliitikud kindlasti õnnitlevad teineteist, kui iirlased nüüd järeleandlikumad on aga ma võin Sind kurvastada - Euroopa ei "hakka tööle" enne, kui tema rahvad - prantslased, sakslased, iirlased jne. - saavad ühtlasi ka Eurooplasteks. See tähendab, nad saavad aru ka teiste, mõnikord üsna pisikeste rahvaste muredest - ja vastupidi ka. Ühtsema Euroopa saame mitte siis, kui salamisi mingeid lepinguid läbi surume (surute, peaks ütlema), vaid siis, kui eurooplased saavad ühtseks (ma ei tea, kas seda üldse vaja on).

Heaks indikaatoriks oleks, kui prantslased mõistaksid, et parlamenti pole otstarbekas "istutada" kahes kohas:D

Tõnu
22 september, 2009 17:39
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave