Pakistan, Iraan ja Gruusia
Maailmas on pidevalt käimas kümneid erineva intensiivsusega konflikte. Alates Teisest maailmasõjast on olnud keskeltläbi 30 relvastatud konflikti aastas. Enamik nendest omab lokaalset iseloomu. Samas on terve rida potentsiaalseid kriisikoldeid, mis võivad oma mõjudega ulatuda palju kaugemale.Pole välistatud, et käimasolev globaalne majanduskriis ning teatud rahvusvaheliste jõujoonte hajumine võib saada ajendiks mitmete suuremate vastasseisude ülekandumisele tõsisemate järelmõjudega relvastatud konfliktideks.
Soovitan jälgida arenguid vähemalt kolmes riigis:
Pakistan. Talibani ja al-Qaeda valitsusvastase tegevuse järsk aktiviseerumine selles tuumariigis on üks kõige kriitilisemaid küsimusi mitte üksnes Islamabadile, vaid kogu maailmale. Islamimässulised on kõigest sajakonna kilomeetri kaugusel pealinnast. Hoolimata valitsuse vastutulelikkusest ei kipu Tehrik-e-Talibani liider Baitullah Mehsud Pakistani võimudega kuigivõrd arvestama. Tänane enesetapurünnak (pildil, ITN) on vaid järjekordne kinnitus pingete kasvust. Mõistagi ei tee need arengud vähimalgi määral lihtsamaks NATO jõupingutusi Afganistani stabiliseerimisel.
Iraan. Teherani tuumaprogramm on valmistanud peavalu läänemaailmale juba mitmete aastate vältel. Tänane The Times tuletab taaskord meelde, et Iisraeli lennuvägi on täies valmiduses võtta ette õhurünnak Iraani tuumaobjektide hävitamiseks. Kui see peaks tõesti aset leidma, siis saab see olema kindlasti tunduvalt tõsisemate tagajärgedega, kui 1981. aastal läbi viidud Iisraeli õhurünnak Osiraki tuumaobjekti hävitamiseks Iraagis.
Gruusia. Viimastel päevadel on erinevatest allikatest saabunud üha rohkem informatsiooni sellest, et Vene Föderatsioon on koondamas vägesid Gruusia suunal. Avaldatud on ka väidetav ründeplaan, kus oma osa on mängida ka Pihkva dessantpolgul. Samas on raske uskuda, et Venemaa võiks provotseerida täiemahulise sõja. See tähendaks Kremlile selget eneseisolatsiooni.
Loomulikult on kriitilisi piirkondi teisigi. Somaalia piraadid või Põhja-Korea tuumaambitsioonid on samuti kõigi uudiste lemmikteemaks. Sõnaga, maailmas on küllaga tõsiseid ohukoldeid. Eesti ja meie liitlaste huvides on arusaadavalt suurkonfliktide ärahoidmine. Iga suurem geopoliitiline rahutus vaid pikendaks majanduskriisist ülesaamist ning tooks kaasa tunduvalt suuremaid rahvusvahelisi raputusi, kui me oskaksime ette arvata.
Kommentaarid
"Samas on raske uskuda, et Venemaa võiks provotseerida täiemahulise sõja. See tähendaks Kremlile selget eneseisolatsiooni."
Noh.. see on küll väheusutav, et Venet keegi mingi Gruusia pärast isoleerima hakkab. Selline lootus oli ehk enne 08/08 värki aga nüüd...
Tõnu
Kardan, et pigem ei.
Otsus Gruusia jätmise kohta Vene mõjusfääri tehti ilmselt millalgi spioonikriisi aegu(mäletad vene diversantide arreteerimist), veel Bushi ajal. Tol korral oli tasuks Vene toetus Iraani vastastele sanktsioonidele (mis osutusid hambutuiks:))
Kõrvalepõikena Iraanist.
Siiamaani pole Iraan teinud midagi, milleks tal pole rahvusvaheliste kokkulepete järgi õigust! Ja Iraan pole rikkunud ühtegi kohustust, mille on "rahvusvahelise kogukonna" ees endale võtnud - pean siin silmas tuumarelva levikut tõkestavat kokkulepet. Need on tõsiasjad, millest seesama rahvusvaheline kogukond püüdlikult mööda vaatab. Meedia annab oma osa ja varsti ongi kõik veendunud, et Iraan ehitab Pommi.
Tõnu