Lääneriikide ülemvõim lõpukorral?
G20 riikide liidrite äsjane kohtumine Londonis kinnitab juba mõnda aega levivat arvamust - lääneriikide poliitiline ja majanduslik ülemvõim maailmas on hakanud taanduma. Kui veel viimase tõsisema kriisi ajal kümmekond aastat tagasi tegid otsuseid 7 maailma juhtivat (demokraatlikku) tööstusriiki, siis nüüd on nii Hiina, India, Brasiilia, Saudi Araabia, Mehhiko, Lõuna-Korea, Indoneesia kui teised kindlalt laua taga.
Ilma nendeta pole tänases globaalses maailmas kuigi mõeldav mingigi arvestatava ja püsiva arengutrendi määramine. Olgugi, et Euroopa Liit ja USA annavad kokku ligemale 60 protsenti maailma SKTst, on nende mõju ja haare nõrgenev.
G20 riigid kogunesid esimest korda rahandusministrite tasemel 1999. aastal Berliinis. Viimased kaks kohtumist, Washingtonis ja Londonis, on peetud aga juba kõige kõrgemal tasemel. Eks ole mõjutajaks mõistagi rahanduskriis, kuid ilma selletagi on Hiina ja teiste esiletõus märgatav.
G20 riigi (nende hulgas tegelikult ka Eesti kui EL liikmesmaa) majandused annavad täna kokku 85 protsenti maailma SKTst, neli viiendikku maailma kaubandusest ja kaks kolmandikku maailma elanikkonnast.
Tegelikult on huvitav, kas ja kuidas ikkagi jaotuvad käimasoleva kriisiga ümber maailma majanduse ja poliitika jõujooned. London andis vähemalt indikatsioone, et lääneriikide unilateraalsus suurotsuste tegemisel jääb eelmisse sajandisse. Uuel ajastul on globaalne maailm toonud otsustajate sekka uued mõjutajad ning see võib eelolevatel aastatel oluliselt muuta maailma poliitilist kaarti.
Ilma nendeta pole tänases globaalses maailmas kuigi mõeldav mingigi arvestatava ja püsiva arengutrendi määramine. Olgugi, et Euroopa Liit ja USA annavad kokku ligemale 60 protsenti maailma SKTst, on nende mõju ja haare nõrgenev.
G20 riigid kogunesid esimest korda rahandusministrite tasemel 1999. aastal Berliinis. Viimased kaks kohtumist, Washingtonis ja Londonis, on peetud aga juba kõige kõrgemal tasemel. Eks ole mõjutajaks mõistagi rahanduskriis, kuid ilma selletagi on Hiina ja teiste esiletõus märgatav.
G20 riigi (nende hulgas tegelikult ka Eesti kui EL liikmesmaa) majandused annavad täna kokku 85 protsenti maailma SKTst, neli viiendikku maailma kaubandusest ja kaks kolmandikku maailma elanikkonnast.
Tegelikult on huvitav, kas ja kuidas ikkagi jaotuvad käimasoleva kriisiga ümber maailma majanduse ja poliitika jõujooned. London andis vähemalt indikatsioone, et lääneriikide unilateraalsus suurotsuste tegemisel jääb eelmisse sajandisse. Uuel ajastul on globaalne maailm toonud otsustajate sekka uued mõjutajad ning see võib eelolevatel aastatel oluliselt muuta maailma poliitilist kaarti.
Kommentaarid
Maailm on põhimõttelisteks vastasseisudeks liig globaalne, ka venemaa on USA "soft power'i" ( tarbimine) käes vangis...
Salasilm
Artikli läbivast mõttest lähtuvalt peaks ehk meie poliitikud samuti mõningasi järeldusi tegema? Kuidagi väga naljakas tundub selline pea liiva alla peitmine.
Mulle tundub, et selliste mõtetute kartuste tagajärjeks ongi ülelöögid ja... arusaamatused niigi pingelistes suhetes. Tegelikult taoliste lähenemistega me seda pinget ju ka ise loome (endi sees)!?