Kui inimesest saab tööriist kodumaa vastu

Iga inimese surm on kurb sündmus. Isegi siis, kui lahkuvad need, kelle tegevuse tõttu võisid kannatada sajad inimsaatused. Arnold Meri lahkumine sattus aega, mil Eesti tähistab tema onupoja, president Lennart Meri 80. sünniaastapäeva. Sümboolsust ja traagikat on ju üksi selles paljuräägitud pereloos küllaga.

Kuid siiski, mida jääb meenutama meile Arnold Meri? Eks ajalugu ole parim hindaja, kuid täna jääb vähemalt minu arvamises domineerima teadmine, et Meri kas teadlikult või mitte muutus oma viimastel eluaastatel aktiivseks tööriistaks võõraste kätes oma enda kodumaa vastu.

Pole mingi saladus, et naaberriigi propagandamasin on juba aastaid kasutanud ajalugu välispoliitilise ja propagandistliku tööriistana. Selle mõjustamiseks on appi võetud inimesed, keda siis on jõuliselt välja mängitud oma "tõdede" kinnistamiseks. Üheks selliseks sümbolkujuks oli ka Arnold Meri.

On raske uskuda, et Meri lahkumine pehmendab rünnakuid Eesti ajaloo vastu. Ilmselt leitakse uusi tööriistu ("dotsente" ikka leidub), sest teema pole kahjuks veel kaugeltki ammendunud.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
eks ta oli andnud kolm tilka verd saatanale.
saatanat ta ka teenis elu lõpuni.
sellist elu ei tahaks küll endale.
samas ei tea keegi mis valikuid elu endalegi võib ette seada.
loodame, et sealpool mõistetakse tema üle kohut!!
Anonüümne ütles …
diskussioon YLE A-talk saate järgselt: http://atuubi.yle.fi/keskustelu/id-2002615

Soomlased isegi imestavad selliste "dotsentide" olemasolu üle, on algatatud temast lahtisaamiseks kampaania:
http://www.adressit.com/out

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?