Prantsusmaa otsus tugevdab NATOt

Täna sündis Prantsusmaa kauaoodatud otsus, mis kindlasti tugevdab NATO koostoimimist ning selle sõjalist juhtimist. President Sarkozy teatas, et Prantsusmaa pöördub pärast 43 aastat tagasi NATO sõjalise juhtimise laua taha.

1966. aastal otsustas prresident Charles de Gaulle USA mõju vastu protestides lahkuda NATO sõjalisest juhtimisest ning aasta hiljem oli allianss sunnitud oma peakorteri kolima Prantsusmaalt naaberriiki Belgiasse.

Tänaseks on Elysee palee peremees jõudnud arvamisele, et sedasi iseseisvust rõhutada pole kuigi veenev. Eriti veel siis, kui enam kui kaks tuhat Prantsuse sõdurit osaleb täna NATO missioonidel, samas aga otsustuspädevus liidu sõjalises tiivas Pariisil puudub.

Sarkozy samm on ajatatud tuleva kuu algul Prantsusmaa ja Saksamaa piiril kogunevaks NATO juubelitippkohtumiseks. Liikmesmaad püüdlevad selle poole, et 60. aastaseks saav organisatsioon keskenduks oma sünnipäevakohtumisel positiivsele ning koostöömeele tugevdamisele. Selles osas on prantslaste samm oodatud ning tervitatud.

Ometi ei kahanda see samm neid probleeme ja väljakutseid, millega alliansil on viimastel aastatel tulnud vastakuti olla. Eriti terav on mõistagi NATO missiooni tulevik Afganistanis. Kui liikmesmaad jätkavad sama ebaühtlast panustamist kui täna, siis on ka vähimastki edust väga raske lähematel aastatel kui üldse kunagi rääkida.

Teiseks tõsiseks väljakutseks NATOle on endiselt suhted Venemaaga. Kuigi Sarkozy rõhutas tänagi suhete parandamise vajadust Moskvaga, on ebaselge, mida see retoorika tegelikkuses peaks tähendama. Kas loobumist edasisest laienemisest?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mina ei oleks nii optimist kui sina Marko, Sarkozy on vägagi libe kuju. Ma ei võta seda oma peast ega mingist kiuksust tema vastu, seda on näidanud lähi ajalugu ja vägagi selgelt, veel suurem libedik on tädi merkel, kes esindab samuti ühte euroopa suurriiki. Need kaks vabandage väga, klouni on suht sellised nõrgad figuurid suures poliitikas.
12 märts, 2009 10:23
Marko Mihkelson ütles …
Veelgi kehvem seis oleks, kui Sarkozy jätkaks de Gaulle'i rida. Kui mainid Merkelit, siis mõtle Steinmeierile. Saksamaa sotside välispoliitika on ikka väga kummaline.
13 märts, 2009 00:16
Anonüümne ütles …
Jah, Marko maailma asjad on viimasel ajal väga kummalised.
13 märts, 2009 09:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave