Prantsusmaa otsus tugevdab NATOt

1966. aastal otsustas prresident Charles de Gaulle USA mõju vastu protestides lahkuda NATO sõjalisest juhtimisest ning aasta hiljem oli allianss sunnitud oma peakorteri kolima Prantsusmaalt naaberriiki Belgiasse.
Tänaseks on Elysee palee peremees jõudnud arvamisele, et sedasi iseseisvust rõhutada pole kuigi veenev. Eriti veel siis, kui enam kui kaks tuhat Prantsuse sõdurit osaleb täna NATO missioonidel, samas aga otsustuspädevus liidu sõjalises tiivas Pariisil puudub.
Sarkozy samm on ajatatud tuleva kuu algul Prantsusmaa ja Saksamaa piiril kogunevaks NATO juubelitippkohtumiseks. Liikmesmaad püüdlevad selle poole, et 60. aastaseks saav organisatsioon keskenduks oma sünnipäevakohtumisel positiivsele ning koostöömeele tugevdamisele. Selles osas on prantslaste samm oodatud ning tervitatud.
Ometi ei kahanda see samm neid probleeme ja väljakutseid, millega alliansil on viimastel aastatel tulnud vastakuti olla. Eriti terav on mõistagi NATO missiooni tulevik Afganistanis. Kui liikmesmaad jätkavad sama ebaühtlast panustamist kui täna, siis on ka vähimastki edust väga raske lähematel aastatel kui üldse kunagi rääkida.
Teiseks tõsiseks väljakutseks NATOle on endiselt suhted Venemaaga. Kuigi Sarkozy rõhutas tänagi suhete parandamise vajadust Moskvaga, on ebaselge, mida see retoorika tegelikkuses peaks tähendama. Kas loobumist edasisest laienemisest?
Kommentaarid