Lennart Meri esitab uue väljakutse

Otsus anda Tallinna lennujaamale president Lennart Meri nimi on Põhjamaade traditsioone arvestades küll unikaalne, kuid siiski vääriline mälestus suurest riigimehest. Maailmas on terve rida lennujaamasid, mis kannavad kunagise riigijuhi nime. Tõsi, enamasti on tegemist suurte riikide ja lennujaamadega.

Meri nime omistamine satub kokku ajaga, mis Tallinna lennujaamale (foto: etv.ee) pole kaugeltki kergemate killast. Majanduskriis on kahandamas nii lennureisijate kui Tallinnast väljuvate lendude arvu. Kõigele lisaks vireleb Estonian Air kahjumis ega suuda pakkuda enam sellist teenust, mida teadis veel Lennart Meri oma elu ajal. Eesti pealinn kipub vägisi jääma Euroopa lennuteede kõrvalhooviks.

Vaevalt meeldiks president Merile teadmine, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaa pealinn on täna sedavõrd kehva lennuühendusega. Pole mõtet üle rõhutada, kui pärssiv on see meie majandusele ning teatud määral on äralõigatus isegi käsitletav julgeolekuriskina.

Meri oli suur unistaja, kes suutis tihti murda tavamõtlemist. Täna on selge, et ilma ambitsioonikate plaanideta ei juhtu midagi. Meil on kurdetud, et Eesti väike elanikkond ei võimalda muuta Tallinna lennujaama piisavalt atraktiivseks. Tõsi, kui võtta seda vaid tupikteena, siis küll. Sellisel juhul oleks Tallinna lennujaama üheks kaugemaks sihtkohaks Riia. Mõistagi liialdades.

Kuid miks ei võiks me tänasest majanduslangusest tulenevate uute võimaluste ajel seada hoopis kaugemaid või ambitsioonikamaid eesmärke. Miks ei võiks Tallinna lennujaamast kujuneda rahvusvaheline transiitjaam, mis teenendaks näiteks ida-lääne suunalist lendamist?

Aasia majandused (eeskätt Hiina ja India) on lähemate aastakümnete jooksul jõudsalt kasvamas. See aga omakorda suurendab kordades lennureisijate arvukust, kellest tuntav osa liigub ka Euroopa suunal. Helsingil on siin küll suur edumaa, kuid kordades kasvavate lennumahtude juures peaks ruumi jaguma ka Tallinnale.

Mõistagi vajab see idee kõigekülgset majanduslikku analüüsi ning kuuldavasti on mõningaid uuringuid ka tehtud. Lennujaama juhtkond ise võiks olla tunduvalt aktiivsem erinevate võimaluste loomisel kuni selleni välja, et arendusse kaasata ka väliskapitali. Tallinna lennujaam ei pea ju tingimata olema 100protsendiliselt riigifirma.

Kommentaarid

Sten Hankewitz ütles …
Tallinna lennujaama häda on see, et miskipärast ei ole ta välislennufirmadele atraktiivne, isegi kui reisijaid jaguks. Nagu näiteks easyJeti loobumine Tallinna-Berliini marsruudist - reisijaid oleks ju küllaga, lennukid sel marsruudil olid alatasa täis. On need siis kõrged lennujaamamaksud võrreldes Riiaga, millest on räägitud Ryanairiga seoses, või miski muu. Tegelikult on ju tegu piisavalt suure ja modernse lennujaamaga, ühest stardirajast hoolimata.

Aga hiljuti kaotas flyLAL oma litsentsi, mida peaks Tallinna lennujaam ja ka Estonian Air enda huvides ära kasutama. Vilniuse lennujaam, flyLALi kodu, oli eelmisel aastal Riia järel reisijate arvult teisel kohal Baltimaades, nüüd kus flyLAL enam ei lenda, peaks oskusliku marketingiga vähemalt mingi osa sealsetest reisijatest Tallinnasse meelitama.
Marko Mihkelson ütles …
Sten: mulle tundub, et Tallinnal on tõepoolest rohkem pakkuda, kui seni me näeme. Olen siingi varem kirjutanud juhtumist, kuidas Tallinna lennujaam lükkas British Airwaysi pakkumise tagasi.
Nõgene ütles …
Ma pole umbes aasta Helsingi kaudu lennanud ja võin valesti mäletada, aga kas seal pole isegi mitte osa sildimajandust Aasiast pärit läbisõitjatele sobivas keeles?

Visiooni puudumine ja hirm võõraste ees kammiteb paljude võimaluste realiseerimist. Seeläbi jääb paraku üha vähemaks asju, mille üle võiksime tänase maailmas veel uhked olla.

Olles just läbi terve maailma lennanud on nii lihtne öelda, et edu võti võib olla paljuski kergesti äratehtavates asjades.

Väike näide. ELi sisestelt lendudelt tulijaid ei näe õnneks enam neid porivärvi mundrites piirivalvureid oma hiidkõrgete lettide tagant kuskilt punkrist piilumas. Ma ei tea, vb saabub meile ka mingeid EL-i väliseid lende, kes suunatakse passikontrolli nii nagu see veel hiljuti oli. Samas kui mujal võib sagedasti kohata avatud "kontoris" tegutsevaid piirivalvureid, kes justkui on külaliste vastuvõtjad, mitte vingus nina ja kahtlustava pilguga kerberosed. Detailid, detailid...
Anonüümne ütles …
Vilniuse näide on hea ja irooniline ka samas - eile tulin õhtuse lennuga sealt ning veetsin vähemasti 5-10 minutit täiesti yksinda terves lennujaamas (excl. mõned turvamehed)- kõik baarid ja poed olid suletud! Tegelikult tuli inimesi juurde, kes kõik mahtusid Estonian Airi imeväikse Saab'i vähem kui pooltele istmetele.. (lennud olid vaid Tln ja Rix)

Omades palju sõpru Leedus, tean ysna täpselt, et kohalikud ise on ysna nördinud: 1) lennata on raske ja kallis!, 2) häbi on ka välispartnerite ees rääkimata uute sidemete loomisest ning välisinvesteeringutest.

Täpselt ei tea ja pead ei julge anda, aga ilmselt on ikka põhjus jaama maksudes, mida riigifirmana harjutud korjama..
Ma pigem näeksin tulu tõusvat tihedast liiklusest ja rahast mis turist, ärimees, investor vms siia jätab, kui teenida mõned "sendid" lisatulu kõrgetest maksudest.. arutamiseks kõlbaks tänapäeval ka mudel, kus lennujaama maksusid (praktiliselt või yldse) ei olegi - see meelitaks lennufirmasid ja nendega koos ka inimesi (ilmselt nad reklaamiksid oma lende..). Tulu teenib riik loomulikult kulutatud raha pealt makstavatest maksudest kohe ning tähtsam veelgi on saada Tallinn tagasi "Biz-map'ile" ja seeläbi teenida suur tulu tulevikus (loe:teeme vana Hansalinna korda :)

Meil on Eesti firma, millel on tytred FI, LV, LT. Häbiga pean tunnistama, et meie rahvusvaheline nõukogu (vahel ka juhatus) pigem koguneb Helsingis, sest peakontorisse on lihtsalt nii tyytu (ja ka kallim) lennata..
Marko Mihkelson ütles …
Merlis ja Rain: näited ilmselt kogub küllaga. Eesti puhul on ju huvitav moment. Meie reisisadam on Euroopas ja julgen arvata, et kogu maailmas üks paremini organiseeritud ning per capita tihedama liiklusega sadamaid. Üks Hiina aseminister kiitis seda mulle, lubades saata eksperte siinse kogemusega tutvuma! Miks ei võiks me seda saavutada ka lennunduses, mis täna eriti oluline. Ma väidan, et ilma põhimõttelise muutuseta lennudnuses ei tule ka majanduses uut põhimõttelist tõusu.
Anonüümne ütles …
Kõik õige, ja millest me saaksime/peaksime alustama?
Marko Mihkelson ütles …
Jäme ots on siin muidugi lennujaama enda ning selle nõukogu/juhatuse käes. Kuid tegelikult on see riigi huvi laiemalt. Ega muud midagi, kui tuleb sellel teemal rohkem survet ja arvamust avaldada. Seejuures mitte ainult poliitilisel tasandil, mida tehakse.
Anonüümne ütles …
Marko,
sõna, antud teemal, võttis ka President (!), kas lisad selle oma programmi, või edendad muul moel?
Ma usun, et toetavad selles kysimuses Sind küll kõik kes vähegi Eesti aktiivsemas kogukonnas.
Ma olen hästi otsekohene - "Jäme ots on siin muidugi lennujaama enda ning selle nõukogu/juhatuse käes." - see on teema lahendamise enda pealt ära veeretamine, ära tee seda.. Ma olen igati valmis vajadusel ja võimalusel Sulle siin abiks olema. Ma arvan, et Sul on piisavalt oskusi ja mõju koostada vajaminev meeskond. Nõus?
T.Rain
Marko Mihkelson ütles …
Tänan Rain toetuse eest. Hea tõesti, et ka president seda teemat puudutas. Ei, ei taha kuhugi midagi veeretada. Olen seda nii mitmel korral siin kirjutanud, et oma jonni küll ei jäta. Peamine on, et jõuaks soovidest ja jutust kaugemale. Selles suunas ka tegutsen. Ja hea nõu on alati vajalik:)

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?